Kaja Kallase otsus Rõivase kõrval parteijuhiks mitte kandideerida tõendab stagnatsiooni erakonnas.

Ent Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhi kohale on tänu Jevgeni Ossinovski kandideerimisele tekkinud reaalne konkurents, Reformierakond seevastu eelistab jätkata partei juhtimist NLKP stiilis. Võitku sotside valimised Ossinovski või Mikser, igal juhul suurendab ausas konkurentsis saavutatud võit võitja autoriteeti erakonnas ja võib-olla ka väljaspool erakonda. Samuti saab selgemaks, mis suunas sotsid edasi lähevad. Ainukandidaat Rõivast aga jäävad ka pärast pühapäevast valimisvõitu tõenäoliselt saatma jutud, et tegelikult lükkab-tõmbab teda erakonna tagatuba ja et ta on nõrgem erakonnajuht, kui oli Andrus Ansip.

Asi ei ole ainult Rõivase isikus ja autoriteedis. Reformierakond pole enam sarnase maailmavaatega mõttekaaslaste ühendus nagu algusaastatel, vaid üsna erinevate vaadete ja huvidega inimeste kogum. Sellise organisatsiooni puhul oleks normaalne, et sisevalimistel kandideerib juhi kohale mitu erineva programmiga isikut. Eriti praegu, kus populaarsusreitingud näitavad, et möödunud kevadel Ansipi asemele Rõivase istutamine suutis rahva rahulolematust ainult ajutiselt vaigistada.

Kaja Kallase ja teiste sisekriitikute otsus Rõivase kõrval mitte kandideerida näitab, et nad ei usu oma võimalusse võita, midagi muuta või endale valimisvõitlusega tulevikuks poliitilist kapitali koguda. Stagnatsioon sööb Reformierakonda edasi.