JUHTKIRI: Lasteaiad või Tallinna TV?
Mis on elementaarne, mida üks linnakodanik linnavõimult ootab? Ilmselt seda, et tänavad oleksid korras, mitte konte murdvalt libedad ja auklikud. Et pimedal ajal oleks linn piisavalt valgustatud, nii et jalakäija end turvaliselt tunneks. Et ühistransport toimiks sujuvalt. Et lastel oleks lasteaiakoht. Linna oma telesaadete tegemine kuulub selles ootuste nimekirjas tõenäoliselt alles üsna lõppu.
See, kui Tallinn soovib oma televisiooni koos lisaeelarvega rahastada 1,9 miljoni euroga aastas, pole ilmselgelt põhjendatud. Esiteks on sellised eelarvekulutused ülearused ajal, kui hoitakse kokku lasteaedade, teede korrashoiu ja tänavavalgustuse arvelt ning koolid kerjavad vanematelt raha elementaarsete kulutuste katmiseks. Teiseks on taunitav, kui Eesti pealinn ehitab avalikest vahenditest oma meediaimpeeriumi. Võib ju öelda, et ka Eesti rahvusringhääling kasutab maksumaksja raha, kuid ometi – erinevalt Tallinna televisioonist on ERR allutatud avalik-õigusliku meedia põhimõtetele, olles terve ühiskonna teenistuses, mitte lihtsalt kellegi hääletoru.
Demokraatia eeldab, et võim vahetuks. Ja see omakorda tähendab, et võimulolijad ei tohi kasutada avalikke vahendeid oma võimu põlistamiseks. Riigi või kohaliku omavalitsuse suhtekorraldus peab lõppema seal, kus algab parteipropaganda – selle reegli vastu aga eksitakse, ja paraku mitte üksnes Tallinnas.
Kas toetate Kultuurikatelt või Linnateatrit, küsis Tallinn mõne aasta eest linnakodanikelt. Nüüd võiks küsida: kas toetada Tallinna televisiooni või lasteaedu? Facebooki kogukonnal „Maha Tallinna TV, raha laste-aedadele” on praeguseks kogunud juba üle 10 000 liikme. Need inimesed nõuavad oma õigust: linna ülesanne on pakkuda inimestele lasteaiakohti ja seista avaliku ruumi heakorra eest, mitte aga etendada neile poliitilist seepi.
