Juhtkiri: Läti läks Eestist ette

Kuigi Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ütles mullu sügisel põgenikekvootide kokkuleppimise aegu, et Läti suhtumine pagulaste vastuvõtmisse on Euroopa Liidu kõige negatiivsem, võttis me lõunanaaber äsja vastu kuus esimest kvoodipõgenikku.

Eestis pole seni ühtegi.

Kuus või null – see pole veel suur erinevus, kui arvestada, et Läti on lubanud kahe aasta jooksul vastu võtta 526 ja Eesti 373 Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutatavat põgenikku. Praegu piisaks Eestile paari-kolme sobiva põgenikeperekonna leidmisest, et selles arvestuses Lätist „ette” minna. Kirjutasime „ette” jutumärkides, sest tegemist ei ole asjaga, milles peaks naabriga ilmtingimata võistlema, kes kiiremini ja rohkem vastu võtab. Aga tegemist ei ole ka asjaga, milles peaks võistlema, kes suudab kõige kauem nulli peal püsida. Kui ajaloolised hirmud, maailmavaatelised eelistused ja muud suuresti emotsionaalsed aspektid kõrvale jätta, on ilmne, et kvoodipõgenike programm on Eesti ja Läti jaoks võimalus immigrantidega hakkama saamist soodsatel tingimustel ja rahulikus tempos õppida ja katsetada.