Link kopeeritud!

JUHTKIRI | Lätit kui kaed, neil raskem on aeg

 (3)
JUHTKIRI | Lätit kui kaed, neil raskem on aeg
Foto: Latvijas Banka

Idee järgi peaksid keskpangad nagu Läti Pank või Eesti Pank olema hindade ja euro stabiilsuse tagaja, usaldusväärsuse kehastus. Seepärast jõudis uudis Läti Panga presidendi vahistamisest laupäeval kiiresti üle Läti piiride. Samasse kompotti lisandus esmaspäeval välja kuulutatud moratoorium riigi suuruselt kolmandale pangale ABLV, kuigi keskpanga juhiga sellel lool seost väidetavasti ei ole.

Naabritevahelise vägikaikaveo valguses on kujunenud pikantne olukord, kus Eesti Panga presidendist Ardo Hanssonist räägitakse kui Euroopa Keskpanga ühest võimalikust järgmisest juhist või peaökonomistist, Läti Panga president Ilmārs Rimšēvičs on aga korruptsioonikahtluse tõttu kaotanud töö ja võib isegi vangi minna. Moratooriumi kasutati Eestis panganduses viimati 1999. aastal, ammu pole siin olnud sellise mastaabiga kriise nagu Parekss Banka päästmine 2008. aastal või nüüdne ABLV – riigi suuruselt kolmanda panga – moratoorium Lätis.

Peale vanade pankade peaks Läti lugu ettevaatusele manitsema ka globaalset virtuaaläri ja estcoin’i asja ajavat e-residentsuse tiimi.

Rimšēvičsi vahistamine (ja 100 000 eurose kautsjoni vastu vabastamine) on huvitav, aga mitte erakordne. Seaduserikkumises kahtlustatud, süüdi mõistetud või eetiliselt libastunud keskpankureid leiab ajaloost teisigi. Olgu üks näide Euroopa Keskpanga eelmine president Jean-Claude Trichet, kes mõisteti õigeks asjas, mis oli seotud ühe panga päästmisega 1992. aastal, kui ta oli veel Prantsuse riigikassa direktor. Või Saksa Liidupanga president Ernst Welteke, kes astus 2004. aastal tagasi, sest oli luksuskorteris peatumise eest lasknud ühel kommertspangal tasuda 7660 eurot. Ka Eesti Pangas olid 1990-ndatel VEB Fondi ja 1920-ndate alguses Nõukogude Vene kullatransiidiga seotud hämarad episoodid.

Suurem hoiatus kui Rimšēvičsi lugu on Eestile ABLV juhtum. Eesti pole küll ida-lääne finantsvahendamise äris olnud kunagi nii aktiivne kui Läti, kus see on kogu taasiseseisvusaja olnud paljude pankade põhitegevus, aga vähemal määral on sellega tegeldud. Meenutagem 1,7 miljoni euro suurust trahvi, mille Danske Bank möödunud aasta lõpus rahapesu eest sai. Praegustes oludes, kus rahapesuvastased reeglid aasta-aastalt karmistuvad ja USA-Venemaa suhted teravnevad, on see riskantne äri, mis võib peale pangaomanike ka maksumaksjatele kalliks maksma minna. Eestis kuluvad need hoiatussõnad ära ka globaalse virtuaaläri ja estcoin’i asja ajavale e-residentsuse tiimile.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare