Tallinna lähiümbruse vallad on veel siiski „kuldses rõngas”, kus kõik kasvab ja pulbitseb – võtame kasvõi Paidest suuremaks paisunud Viimsi. Samamoodi on oma „kuldne rõngas” ka Tartul ja Pärnul. Ülenurme ja Audru on paisuva rahvaarvuga paigad, sest keskuses tööl käijad otsivad linna lähipiirkondadest avaramaid eluvõimalusi. „Kuldne rõngas” ulatub keskusest 15–20 kilomeetri kaugusele, kuid kaugemal kahaneb kõik nähtavalt.

Armutu konkurents elanike, maksumaksjate ja õpilaste peade pärast ei ilmuta vähimatki vaibumise märki. On katseid tõmmata kodanikke präänikuga: ranitsatoetused, sünnitoetused, Tallinna puhul tasuta ühistransport, kinkekaardid värsketele ümberregistreerijatele. Aga rakendatakse ka piitsana mõjuvaid survemeetmeid.

Nii ei tahtnud Võru panustada Haanja suusaradadesse ja Haanja vallavanem tahtis vahepeal suusatama tulnud võrukatele seda nina alla hõõruma minna. Ühest Järvamaa vallast tulnud noorelt taheti linna muusikakoolis õppimise eest raha küsida. Ümberkaudsete valdade kodanikele kiputakse ikka nina peale viskama, et miks nad kasutavad keskuse infrastruktuuri.

Mida me siis teeme? Kustutame Tartu linnas tänavalambid ära, et ülenurmekad tasuta valgust ei saaks? Tõsi, Tartu suhted ümbruskonnaga on tegelikult küllaltki head ja on kindlasti hullemaid näiteid. Ühtlasi võib uskuda, et eelseisev haridusreform, mis eelistab vähemalt 240 õpilasega gümnaasiume, ja koolide rahastamismudel, mille järgi peaks olema klassis vähemalt 32 õpilast, ajab võistluse elanike pärast ainult pingelisemaks. Seega pole riiklikust poliitikast praegu ebaterve konkurentsi pidurdajat, pigem vastupidi.

Oleks lootusetu öelda inimestele, et ärge registreerige end sellesse või teise suurde keskusesse, eriti kui nad seal isiklikult võidavad, olgu kasvõi tasuta ühistranspordi või lasteaiakoha tõttu. Kuid sellised liikumised summutavad tõsiasja, et keskusesse liikujate maksuraha oleks tegelikult nende endistes elukohtades, väiksemates omavalitsustes rohkem tarvis. Järeldus pole just üllatav: haldusterritoriaalse reformiga peaks kaasnema säärase konkurentsisurve vähenemine, et linnad oma ümbruskondadega saaksid tervikuna tegutseda.