See muidugi ei tähenda, et tulemus kujuneb kindlasti liiklevate linnakodanike seisukohast kehvaks. Näiteks 2010. aastal tehti Kristiine keskuse rahaga kapitaalremont Tulika tänava lõigule Endla tänava ja Nõmme tee vahel. Muu hulgas toodi kaubanduskeskusele lähemale ka üks bussipeatus. Vähestel on tulemusele midagi tõsist ette heita: nii kaubanduskeskusse kui ka sellest mööda saab pärast kapitaalremonti sõita või kõndida varasemast paremat teelõiku pidi.

Teine hiljutine juhtum õhutab pigem kahtlusi. Kütusefirma Olerex investeeris Väo liiklussõlme ehitusprojekti mõnisada tuhat eurot, kuid mitu asjatundjat leidis, et keset liiklussõlme kavandatud Olerexi tankla liiklusskeem kujuneb ohtlikuks. Positiivne on aga see, et ohtlikuks peetav liiklusskeem pole teoks saanud ja võib-olla ei saagi – maanteeamet alustas ristmiku uue liikluslahenduse koostamist.

Nõustamisfirma McKinsey, kelle analüüse ja hinnanguid paljud investorid ja asutused oma suurte otsuste polsterdamiseks kasutavad, soovitab oma värskes visiooniraportis „Kuidas teha suurepärast linna?” saavutada vähemaga rohkem. Muu hulgas peab McKinsey sellega silmas avaliku sektori partnerlust erasektoriga. „Edukad linnajuhid on aru saanud, et juhul kui kavandada ja korraldada avaliku ja erasektori partnerlustehinguid hästi, saab tuua parema kvaliteediga infrastruktuuri ja teenused kätte madalama hinnaga.”

Küllap tulevad siinkohal eestlastele meelde Tallinna linna koolitehingud, millest nõnda positiivselt rääkida ei saa. Õnneks on kõnealune tee-ehitus koolitehingutest selgem ettevõtmine, sest rahastamistingimustes on siin vähem ruumi eksimiseks või sahkerdamiseks.