Kinnisvaramaksu võttis Kallas jutuks Viimsi valla tulubaasi suurendamisele pühendatud üritusel. Riigikogulane Arto Aas säutsus seepeale, et vana idee kinnisvaramaksust sai Reformierakonna fraktsioonis endiselt jääkülma suhtumise osaliseks. Jürgen Ligi oli natuke sõbralikum: „Meil pole välja settinud tugevat omanikekihti, keda niimoodi kiusata.” Küllap oli Kallase kirujaid rohkem, sest mistahes maksude lisamisest või tõusust rääkimine on praegu otsekui herilasepesa torkimine. Rahvas on Ratase valitsuse salakavalatest maksumuudatustest liiga üles ärritatud.

Kui Kaja Kallas tahab saada Reformierakonna juhiks ja järgmistel parlamendivalimistel võidu saavutada, peab ta panustama ka oma kuvandi lahutamisse Siim Kallase omast või õpetama ta oma ütlusi rohkem läbi mõtlema.

Niisiis, maksuväitluse avamine jooksis liiva ja ka kaubamärk „Kallas” ei noppinud poliitilisi plusspunkte, pigem vastupidi. Kaja Kallase huvides oleks Siim Kallasel olnud targem selle teema tõstatamisega oodata, et mitte tekitada ilmaasjata viltu vaatamist ja võõrastamist.

Maksuteema pole Siim Kallase ainus fopaa. Eelmisel kuul vallandas tema jutukus ennatlikult Reformierakonna juhi vahetamise jutu. Ettevalmistused Kaja Kallase suureks naasmiseks polnud ju veel õieti alanudki ja praegu on ta mõnda aega olnud meediapildist kadunud. Väga vara uudisega välja tulles on raske lõpuni ühtlaselt tõusvat tempot hoida – eriti juhul, kui sul pole selleks veel korralikke tugijõudegi.

Võib ju püüda väita, et Kallased on kaks eraldi isikut ning Siimu tegemised ei mõjuta Kaja populaarsust ja Kaja tõusu taga ei ole mingit perekondlikku plaani. Paraku ei taha paljud seda uskuda. Kaja Kallas ei ole seni saavutanud seda, mis Jevgeni Ossinovski – lahutanud oma poliitilise kuvandi isa omast. Võib-olla alanud aastal suudab ta seda ja saavutab eesmärgi, kui jutukas ja mõne afääri taagaga Siim Kallas talle liiga palju karuteeneid ei osuta.