Juhtkiri: lund saab paremini koristada
Näiteks Tallinna linna kehva valmisolekut seekordseks talveks tõendab pretsedent, et Nõmme elanikud, suutmata linna tellitud lumekoristusteenust ära oodata, lükkasid möödunud nädalal oma kodukoha tänavad ise lumest puhtaks.
Osalt põhjustab lumega toimetulematust riigihangetele omane probleem ja bürokraatlikkus. Hanke võitmise nimel kipuvad ettevõtjad lubama rohkem ja odavama hinnaga, kui nad tegelikult suudavad, lootes, et küllap kuidagi toime tullakse, kui lumesajud algavad. Lumekoristuse kvaliteedi seisukohast elukauge on ka kord, et lume äravedu ei kuulu igapäevaste teehooldustööde hulka, mistõttu nende jaoks hakatakse hankeid korraldama siis, kui vedamist vajava lume kogus on teada. Sisuliselt tähendab see, et alles siis, kui lumevallid on väljakannatamatult suureks kasvanud.
Omavalitsuse kulusid aitab see võib-olla isegi minimeerida, aga linna ja tema elanike kui terviku kulusid ilmselt mitte. Krooniline probleem on ju näiteks sõiduteede ja kõnniteede puhastajate võitlus: majaomanikud viskavad kõnnitee varavalges lumest puhtaks (nagu linnavalitsus nõuab), aga peatselt tuleb tänavat lumest koristav sahk ja lükkab suure osa kõnniteest jälle lund täis. Sellist tühja tööd oleks vähem, kui linn lume äraveoga varakult pihta hakkaks. Peale selle oleksid linna tulud parkimistasudest mõnevõrra suuremad, kui parkimiskohad ei oleks pikalt lume all, vaid autode päralt.
Kuna kliimasoojenemine tõttu tõotab talvede „ootamatuse” efekt järjest sagedasemaks muutuda, tuleks selle vastu välja mõelda veel midagi peale omavalitsuste parema juhtimise ja lumekoristushangete targema korraldamise. Kui lumerohked talved muutuvad harvemaks ja lumeperioodid lühemaks, siis on pideva võimsa lumetõrjevalmisoleku hoidmist nii finantsiliselt kui ka psühholoogiliselt raskem põhjendada. Aga samal ajal oleme endiselt kliimavöötmes, kus seda valmisolekut aeg-ajalt vaja läheb.
Nõmme elanike spontaanne aktsioon on vihje, milles peitub hea lahendus – ühistegevus, aga linnavalitsuse rahastamisel, mitte tasuta tööna. Sõidukeid, millele väikse lumesaha külge saab panna – ATV-d, maasturid – leidub Eestis päris palju. See ja ka lihtne labidatöö on ressurss, mille võiks suurte lumesadudega toimetulemiseks kasutusele võtta. Sotsiaalmeedia kaudu talgute korraldamine ja IT abiga talguliste tegevuse koordineerimine on lihtsam kui eales varem.
