Juhtkiri: Majandushuve tuleb selgitada

Eesti Päevalehe ajakirjanikud uurisid möödunud nädalatel poliitikute ja omavalitsusjuhtide majanduslike huvide deklaratsioone ning põrkasid ka inimestele, kes pidasid meedia huvi kohatuks või n-ö kollaseks.

Ühtlasi ka inimestele, kes polnud deklaratsioone esitanudki, kuigi korruptsioonivastane seadus kohustas neid seda tegema juba 31. maiks.

Umbes 3000-st deklareerimiskohustusega inimesest ei teinud seda tähtajaks üle 400 ehk üle 10%. Augustiks ei olnud kohustuse eirajaid enam palju järele jäänud, näiteks omavalitsusjuhtidest oli neid kuni meie arupärimiseni kaheksa, kuid lõpuks viis. Arvestades seda, et majanduslike huvide deklareerimise nõue on Eestis kehtinud juba 1995. aastast, ei tohiks neid ja meedia huvi peale pahandajaid niigi palju olla. Aja jooksul on deklareerimisekohustusega isikute ringi laiendatud, siis jälle kitsendatud (nagu seaduse viimase redaktsiooniga). Muutunud on ka deklaratsiooni vorm ja sisu – sellest aastast deklareeritakse elektroonilises keskkonnas ja majanduslikud huvid tuleb esitada varasemast ülevaatlikumalt. Ent üldine põhimõte on alati olnud see, et poliitilistel ja valitavatel kohtadel olevad isikud peavad oma huvid deklareerima.

Idee järgi peaks see takistama ja vähendama avalikus sektoris korruptsiooni – deklaratsioon peaks aitama märgata, kui ametnik teeb omakasupüüdlikke ja korruptiivseid otsuseid. Praktikas ei ole seda süsteemi lihtne toimima panna, nagu deklareerimiskorra pidev muutmine ja timmimine näitab, aga mingil määral deklaratsioonid korruptsiooni kindlasti tõkestavad. Sellest aastast kehtima hakanud uuendused teevad seda loodetavasti tõhusamalt kui vana kord, sest deklareerida tuleb mitte üksnes ametniku nimel olevat, vaid ka tema püsivas kasutuses vara.

Eks deklaratsioonid pälvivad ka n-ö kollast huvi, sest inimesi ikka huvitab, kui palju ja millist vara kaaskodanikel on. Kui keegi on valitud avalikku ametisse, siis tahetakse ikka teada, kui hästi ta oma isikliku eluga toime tuleb ja kas tema poliitilises agendas esitatud meelsus ja seisukohad kajastuvad ka isiklikus majandustegevuses. Kes on olnud piisavalt silmapaistev, et valituks saada, peab sellega arvestama, esitama deklaratsiooni nagu kord ja kohus ning seda vajaduse korral meedias kommenteerima.