Juhtkiri: majandusprognooside nukker muster

Vana nalja järgi lõi jumal majandusteadlased selleks, et meteoroloogide ennustused kellegi omadest täpsemad oleksid.

Rahandusministeeriumi eilne majandusprognoos näitas, et seda rolli täidavad ökonomistid viimasel ajal hästi. Veel kevadel ennustas rahandusministeerium Eestile tänavuseks aastaks 2% majanduskasvu (aasta tagasi ennustati isegi 2,6%), aga eile avaldatud prognoosi järgi ainult 1,3%. Prognoos on küll väiksem, aga optimism, et majandus varsti-varsti elavneb, on säilinud: nagu mullu sügisel ja tänavu kevadel, seisavad järgmise ja ülejärgmise aasta lahtrites suuremad kasvunäitajad.

Tegelikult saab samamoodi iroonitseda mitte ainult Sven Sesteri juhitava asutuse majandusanalüütikute, vaid ka teiste kallal. Olgu Eesti Pank, Euroopa Komisjon või keegi teine – protsendikümnendike poolest on nende prognoosid erinevad, aga väiksemaks korrigeerimise muster on olnud sarnane. Inimestel, kes neid prognoose koostavad, ei ole praegusel ajal kerge. Seniste makromajandusteooriate ja -mudelite järgi peaks Euroopa Keskpanga enneolematu rahatrükk majandusse rohkem elu tooma, aga ei ole toonud: suurema osa Euroopa majandus vireleb endiselt. Ainus leevendus on, et tänu väga madalatele intressimääradele ei ole teisi suure võlakoormaga riike tabanud Kreeka-laadne košmaar.