JUHTKIRI: Maksureformi tagajärjed

Järgmise aasta jaanuarist plaanitav tulumaksureform tähendab juba 2007.aastal riigile 4,5 miljardit vähem maksuraha. Rahaministeerium püüab pingsalt väita, et sel puhul pole tegemist puudujäägiga. Muuhulgas leiab ministeerium ka, et tasakaalus eelarve puhul tuleb võib-olla kärpida mõnd teist valdkonda. Mida võib väiksem tulumaks endaga kaasa tuua?

Viies ellu koalitsiooni üht olulisimat valimislubadust, käib mäng sellele, et reaalselt võib füüsiline isik hakata oma palgast kasutama senisest enam vaba raha. Uuringufirma Ariko Marketingi küsitlusest selgubki, et tulumaksumäära alandamist pooldab 65 % elanikkonnast, kuid peaaegu kolmandik ehk 27% ei oska sellele ettevõtmisele hinnangut anda. On tõsi, et inimesed ei tea, mis on tegelikult maksuvähendamise taga ning mida mõtleb riik selle all, kui väidab, et nelja aasta pärast 4,5 miljardi võrra kõhnem rahakott ei tähenda puudujääki. Tervenisti 37% inimesi usub õigustatult, et kõik tuleb millegi arvelt. Mil määral sisaldab 4,5 miljardiline kaotus tervishoiuraha ja muid sotsiaalsfääri teenuseid?

Majandusanalüütikute väide, et nõudlus kaupade ja teenuste järele aina suureneb, panustab tarbijamentaliteedile. Sama tõenäoline on ka, et suureneb nõudlus hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste järele. Viimase kahe kasuks räägib ka elanikkonna vananemine. Seesama tarbija oskab aina nõudlikumalt küsida teenust tervishoiust ja sotsiaalsfäärist. Kuid juba seegi, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb 24 000 kroonini aastas, tähendab, et haigekassale jagub vähem ravikindlustusraha pikemas perspektiivis. Paraku ei ole riigis kombeks avalikult rääkida, kui palju me väheneva tulumaksu korral tervishoiu ja sotsiaalsfääri teenuseid tarbida saame. Uhkes tulumaksuplaanis tuleb ausalt välja öelda, mis valdkonnas hakkab raha olema vähem ning mil määral puudutab see tervishoiu ja sotsiaalsfääri teenuseid.