Juhtkiri: meie oma Bush vs. Gore
Paar nädalat enne meie riigikogu valimisi näitas ETV mängufilmi „Ülelugemine” – poliitilist draamat USA 2000. aasta presidendivalimistest, kus otsustavaks sai George Bushi napp võit Florida osariigis. Ametlikuks tulemuseks kinnitati lõpuks Bushi võit Al Gore’i üle 537 häälega. Olenevalt sellest, kui paljudes valimisringkondades pidada ülelugemist õigustatuks ning millist sedeli täitmist valija kehtivaks ja arusaadavaks tahteavalduseks, anti hiljem tehtud analüüsides ka teistsuguseid hinnanguid, kui suurelt või kas üldse Bush Floridas võitis.
Kes oleks osanud arvata, et midagi, mis seda lugu meenutab, juhtub ka meie valimistel. Esialgse häältelugemise järgi võitis Viktoria Ladõnskaja Sven Sesterit ühe häälega – 1395 : 1394. Esimesel ülelugemisel arvati kaks Ladõnskaja poolt antud sedelit kehtetuks, skoor 1393 : 1394 Sesteri kasuks. Ja eilsel, Ladõnskaja vaidlustuse alusel toimunud ülelugemisel tunnistati kehtetuks veel mõni sedel, mille tulemusel võitis ikkagi Ladõnskaja 1393 : 1392.
Esimese hooga tuleb selle peale pähe küsimus: kuidas küll saab eksida nii lihtsates asjades, nagu valimissedelile arusaadava märke tegemine ja nende märgete kokku lugemine?! Kui rahuneda ja järele mõelda, on selge, et saab ikka – inimesed ei ole ju eksimatud. Küsimus on hoopis selles, kas Eesti valimiste veaprotsent on talutav või mitte. Valimiskomisjon on varem väitnud, et võrreldes teiste riikidega ei ole meil kehtetuks tunnistatavate sedelite osakaal suur. Eilse ülelugemise tulemus – 0,2% kehtetuks tunnistatud sedeleid – kinnitab seda. Aga mõnikord võib ka 0,2% olla otsustava tähtsusega.
Sellepärast tuleb valijatele enne järgmisi valimisi mitte ainult kandidaate ja nende valimisprogramme tutvustada, vaid ka õpetada, kuidas valimissedelit korrektselt täita. Valimissedelitele tõmmatud üleliigsed kriipsud või numbrite üle kirjutamine teevad sedeli praeguste reeglite järgi kehtetuks. Kui paljud valijad seda teavad või teadvustavad? Tänu Ladõnskaja vs. Sester loole nüüd juba rohkemad, aga enne järgmisi valimisi tasub veel teavitustööd teha.
Ka e-hääletamine välistab tavahääletusel kummitava võimaluse, et teie valimissedel satub näiteks halvasti kirjutava pastaka, väriseva käe või sedeleid lugevate inimeste väsinud silmade pärast kehtetute hulka.
