Juhtkiri: Merkelit ei pea maha kandma
Merkeli lause kõlab nii: „Hoolimata Venemaa agressiivsest tegevusest Ukrainas ei kavatse me paigutada alalisi väeüksusi [Ida-Euroopasse], aga saame koostööd tugevdada ka muul viisil.” Ta viitas ka 1997. aasta NATO ja Venemaa suhete aluslepingule, mis välistas alliansi vägede paigutamise Ida-Euroopasse.
Merkeli seisukohta on nüüdseks palju ja mitut moodi tõlgendatud. Üks äärmus on need, kes ütlevad, et Merkeli jutt on tõestus sellele, et Saksamaa peab Venemaad tähtsamaks oma kaaslastest Euroopa Liidus, ja saame nüüd loota ainult Ameerika Ühendriikidele. Lendama on lastud laused Balti riikide ja Poola ohverdamisest Venemaale, Merkeli-Putini paktist ja muud säärast.
Arvamuste teist, rahulikku äärmust esindavad näiteks Eesti kaitseministeeriumi kõneisikud. Nende sõnumi võib lühidalt kokku võtta nii: rohkem NATO-t on Eestis juba kohal. Ei saa öelda, et see on vale, sest Ämaris paiknevad alates aprilli lõpust Taani hävituslennukid ja 150 USA õhudessantväelast. Nad on siin lühiajaliselt, aga pärast nende missiooni lõppu saabuvad siia meie liitlaste uued üksused. Põhimõtteliselt võib NATO selline ajutine kohalolek kesta väga pikka aega – senikaua, kui olukord nõuab.
Ent eestlaste isu NATO kohaloleku järele on pärast kevadet kasvanud. Ühest küljest on põhjuseks Ukraina-Vene konflikti kestmisest tulenevad ohud ja hirmud, aga teisalt on ka Eesti valitsus ise inimeste ootusi NATO tankide, baaside, ladude jmt koha pealt üles kütnud. Ja kui võrdluseks võtta, kui massiivselt Nõukogude armee siin kunagi kohal oli, tundub NATO praegune esindatus tõepoolest imepisikesena.
Merkeli sõnad ja tegevus näitavad, et ta eelistaks lääne praegust vastaseisu Venemaaga leevendada diplomaatia, mitte vägede piiri äärde kuhjamisega. Eks oleks meilegi hea, kui see tal õnnestub. Samal ajal tuleb meie diplomaatidel ja valitsusel jätkata tööd selle nimel, et olukorra teravnedes oleksid Merkel ja teised EL-i ja NATO tähtsamad otsustajad valmis oma praegusi seisukohti muutma. Euroopa võlakriis ja ka praegune Ukraina kriis on näidanud, et nad on võimelised vastavalt oludele muutuma küll, kuigi aeglasemalt kui kõrvalt kiibitsejad sooviksid.
