Tõsi, Michali linnapeakandidaadiks saamine oli õhus juba kuid ja lohutusauhinnana jutuks ka siis, kui ta sai erakonna esimehe valimistel Hanno Pevkurilt lüüa. Küll aga on selle juures märkimisväärne, et Reformierakond võttis üheks oma kampaania juhtmõtteks võitluse korruptsiooniga, lubades tuua linnajuhtimisse rohkem ausust ja läbipaistvust. Nii avati ise Pandora laegas, millest pudenesid välja märksõnad Silvergate, ämm, kilekotid rahaga, valge kampsun jne. Mäletatavasti viis Reformierakonna 2012. aasta rahastamisskandaal lõpuks Kristen Michali justiitsministri kohalt lahkumiseni.

Samasugust vana Reformierakonna hõngu õhkub ka oravate linnaosade esinumbrite loetelust: peale ­Michali Jürgen Ligi, Hanno Pevkur, ­Taavi Rõivas, Keit Pentus-Rosimannus, Arto Aas, Urmas Paet ja Kaja Kallas. Kõik on praeguseks juba teada-tuntud reformierakondlased, ei ühtegi uut nägu.

Tegu on peibutuspartide maksimumprogrammiga, sest vaevalt keegi neist loobuks Tallinna linnavolikogus töötamiseks magusast kohast europarlamendis või riigikogus.