Mõningad järeldused on ilmselged. Esiteks, amatöörid seda mängu ei võida. Kui Keskerakonnal tegutseb Tallinnas superstaar Savisaar, aga teiste erakondade tähed tegelevad linnateemadega nagu juhtub, siis pole sealt midagi loota.

Teiseks, vaja on teha tööd. Keskerakondlaste Toomas Vitsuti ja Jüri Ratase pingutused olid kõikjal näha ja tunda, sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser aga ei suutnud isegi volikogu jaoks vajalikke hääli kokku saada. Ega teda eriti ka näha olnud. IRL-i linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krossi tasemel töötasid väga vähesed.

Kolmandaks, tööd tuleb alustada väga vara ja panustada reaalselt kohalikku kogukonda. Kes tahab näiteks Lasnamäelt hääli, peab kaasa lööma ka sealses elus, olgu kultuuri, spordi või hariduse alal. See eeldab aastaid tööd ja isiklikku kontakti kohalike elanikega. Sellise töö käigus tekib ka mõistmine ja respekt, mis praegu sageli puudub. Keskerakonna valijate pimedateks venelasteks tembeldamine on Edgar Savisaarele ainult kasulik – nendest hoolimise nišš jääb puhtalt talle.

Neljandaks, ressursse ei saa hajutada. Kui reformierakondlane Andrei Korobeinik oleks kandideerinud Pärnu ja sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski Narva asemel Tallinnas, võinuks pilt olla Tallinnas veidi teistsugune.

Viiendaks, võit Tallinnas eeldab rohkem venekeelseid infomaterjale. Kõik need aspektid on paljuräägitud, kuid rakendamata. Ja nii ei muutugi midagi.