JUHTKIRI: Miljon puud on vähe

Silmatorkavam kui ei kunagi varem, võib öelda täna alanud 12. metsanädala kohta. Loodetavasti kujuneb metsanädal ja sellele peatselt järgnev miljoni puu istutamise kampaania ka tulemuslikumaks kui ei kunagi varem. Metsade majandamises peab toimuma suunamuutus, kui tahame, et Eesti ka paarikümne aasta pärast Euroopas metsarohkusega esirinnas oleks.

Eelmisest, 11. metsanädalast pole röövraiete ja metsade liigintensiivse majandamise pidurdamisel palju abi olnud. Võimalik, et olukord polegi veel päris hukas – ühelt poolt räägivad looduskaitsjad küll, et Eestis raiutakse metsa rohkem kui juurde kasvab, aga teisalt väidavad metsatöösturid, et raiemaht kasvab sellepärast, et hulk metsa on saanud raieküpseks ning see tuleb rahaks teha siis, kui väärtus on kõige kõrgem, s.t praegu.

Metsa istutamisele on hilja mõelda, kui enamik raieküpseid metsi on rahaks tehtud ja midagi enam raiuda pole. Raiumine ning metsauuendus ja -hooldus peavad käima käsikäes. Lihtne tõde, ent metsavarguste ning ebaseaduslike metsaraiete arvu arvestades elab Eestis hulk inimesi, kellele on esmatähtis teenida palju raha nüüd ja praegu, mitte sissetuleku järjepidevus.

Traditsiooniks muutunud metsanädal on kiiduväärt üritus, samuti nagu 1.–16. maini aset leidvad metsaistutustalgud – eeldusel, et nad ei tekita illusiooni, nagu oleks sellega Eesti metsade säilimiseks juba piisavalt tehtud. 20 000 talgulist moodustab ju kõigest 1,5 protsenti Eesti elanikkonnast ning miljon puud ca 7 protsenti tänavusest istutamismahust. Tuleb jälgida, et “vile” kõrval eraldaksid riik ja erametsaomanikud piisavalt aja- ja raharessursse ka igapäevasele tööle metsade uuendamisel, hooldamisel ning kaitsel.