Ei puudu ka konkreetsemad näpunäited. „Kui näete uksesilmast, et ukse taga on mitu inimest (komisjon), või kui teile vastatakse, et tuldi lastekaitsest/sotsiaalametist, siis püüdke külastajatega kohtuda nii, et te poleks üksi. Öelge, et te ei saa praegu ust avada (näiteks teil keelati ust avada, laps magab vms), aga kutsuge kiiresti abijõude (mitu inimest – soovitatavalt sugulased, naabrid, juristid).” Need soovitused on ilmselgelt lastevaenulikud. Eestis on ju lapsi, kes on kannatanud oma vanemate ühe või teise iseärasuse tõttu – olgu selleks asotsiaalne eluviis või vägivaldsus. Õigupoolest mõjuvad need kui katse end Eesti õigussüsteemist lahti rakendada, nagu nüüdsel ajal on kombeks öelda.