Juhtkiri: MISA juhtimine vajab puhastust
Jürgen Ligi: „See näeb näru välja, aga ma vist ei eksi, kui ütlen, et filmitud ei teadnud, kes neid rahastas.” Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi: „Ma ei usu seda juttu, et seal mingi süsteem taga oli.” MISA nõukogu esimees Laine Randjärv: kahetsusväärne, et filmide autor ei leidnud teistest erakondadest inimesi, keda ta oleks võinud ka filmida. Vaid Mati Raidma, keda portreteerib film „Poliitik Mati Raidma ja tule taltsutamine”, põrutas enesekindlalt, et tema „ei näe selles küll mingit probleemi, et venelastele tutvustatakse Eesti poliitikuid”.
Raske uskuda, et portreteeritud, kellest mitu iga päev riigikogus üksteisega kokku puutub, ei teadnud, kui paljudest reformierakondlastest on filmide tootjal Dmitri Smirnovil kavas portreefilm teha. Aga seda, et filmitud ei pruukinud huvi tunda ega seega ka teada, kuidas täpselt filmide tegemist rahastatakse, võib isegi uskuda.
Ent nii ei tohi asi ikkagi lõppeda, et keegi juhtunu eest ei vastuta, sest kõik olid puu otsas, kui pauk käis. Iseenesestmõistetav oleks, et projekti heaks kiitnud hindamiskomisjon nõuab filmid tootnud AS-ilt Inforing pärast lõpparuande saamist vähemalt osa raha tagasi (mille tasumiseks võib Inforing vastavas summas arve suunata Reformierakonna kontorisse).
Teiseks, MISA juhtimine vajab puhastust. Selle asutuse juhtimine on kindlalt Reformierakonna kätes: Randjärv juhib nõukogu, Tatjana Muravjova on tegevjuht. Mõlemad peaksid oma ameti töökohustuste hooletu täitmise pärast maha panema. Juhtunud „äpardus” on piisavalt suur, see puudutab 77 289 eurot. Võrdluseks: Eesti lõimumiskava 2012. aasta eelarve on 7,5 miljonit eurot ja näiteks noorte keeleõpet toetavatele tegevustele, sealhulgas keeleõppele laagrites ja peredes on ette nähtud 155 000 eurot.
Mittesihipäraselt kasutati kõnealusel juhul summat, mis võrdub u 0,5 protsendiga lõimumiskava eelarvest. Vaevalt et MISA on Eestis ainus asutus, kes vahel parteipropagandat rahastab. Kindlasti on selliseid sihtasutusi, riigiameteid ja omavalitsusi veel; kindlasti toimub raiskamist ka mitteparteilistel eesmärkidel, nagu oli näiteks maanteeametis. Selles vallas on Eesti riigil kasinuspoliitikaks veel ruumi.
