Link kopeeritud!

JUHTKIRI | Miski oli mäda, et raha sai pesta

 (84)
JUHTKIRI | Miski oli mäda, et raha sai pesta
Foto: Chris Helgren, REUTERS

Tänu Danske Banki nimele (tõlkes Taani pank) ja Shakespeare’ile (miski on mäda Taani riigis) saab suurema osa paisuva rahapesuskandaali globaalsest mainekahjust enda kraesse Taani. Meie ise ja enamik põhjaeurooplasi aga teame, et keskset rolli viimaste kahtluste kohaselt juba 8,3 miljardi USA dollari pesemises mängis panga Eesti filiaal.

Ajavahemik, mida süüdistused puudutavad, ulatub 2007. aastast 2015. aastani. Kuidas ei märganud toimuvat ei Taani ega Eesti riigi võimud? Kuidas Danske Banki juhtkond, kes peaks ju esindama maailma üht korruptsioonivabamat ärikultuuri, rahapesu ei peatanud?

Asjaolusid, mis võivad müsteeriumit selgitada, on kaks. Esiteks, rahapesuvastased regulatsioonid ei ole praegu enam need, mis Danske Eesti filiaali eelkäijate – Forekspanga ja Optiva Panga – ajal.

Asi vajab uurimist, et edaspidi osataks rahapesu päriselt tõkestada. Puudu on ka näitest, kus vastutama pannakse konkreetsed pankurid.

Alates 2000-ndatest aastatest on reeglid aasta aastalt muutunud rangemaks, peale selle on siitkandi põhiline rahapesupartner Venemaa muutunud 2010. aastatel paariariigiks. Võimalik, et pangafiliaalis, mille juured ulatuvad aega, kus Venemaa ja ta satelliitide rahakeerutamist nähti pigem põneva võimaluse kui kuriteona, ei suudetud või ei tahetud aja muutumisega kaasa minna.

Teiseks, nii Danske Bank, mis sisenes Balti pangandusturule 2008. aastal Sampo Panga ülevõtmise kaudu, kui ka Taani finantsinspektsioon olid rahapesuvastaseks võitluseks ilmselt nõrgalt ette valmistatud. Taanilik hygge ei ole olnud eriti efektiivne meelelaad, et rahapesule piiri panna. Sellistes oludes võis rahapesijatel ja nende kaasosalistel olla tavalisest lihtsam järelevalvet lollitada.

Samal teemal:

See taust selgitab, aga ei vabanda ulatuslikku rahapesu Danske Bankis. Kummaline, et väikese Versobanki panid võimud rahapesuvastaste reeglite eiramise tõttu otsustavalt kinni, aga Danske Banki Eesti filiaal tegutseb siiamaani edasi.

Selle üle, kuivõrd keegi tähtis isik Danske Bankis toimunud rahapesule teadlikult ja otseselt kaasa aitas, saab praegu vaid spekuleerida. Aga asi vajab uurimist ainuüksi sellepärast, et edaspidi osataks rahapesu päriselt tõkestada. Puudu on ka hoiatavast näitest, kus rikkumiste eest kannaksid peale panga vastutust konkreetsed isikud.

Võida reis Toscanasse Arvamus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare