Kui õpetajatele, kes elukohale lähimas koolis oma põhiaine(te)ga enam täiskoormust kokku ei saa, pakkuda mugavamaid ja kasulikumaid võimalusi mitmes koolis õpetamiseks, võiks see olla tõhusaks leevenduseks teisele iga-aastasele probleemile – õpetajate nappusele. Probleem on teravam just väiksemates koolides, kus on suurem ka sunnitud osalise koormuse probleem.

Üks lihtne viis täiskoormust soovivaid õpetajaid mitmes koolis töötama motiveerida on kompenseerida nende sõidukulud.

Haridusministeerium, kust muidu tuleb igasugust innovatsiooni rohkemgi kui vaja, on kirjeldatud ebakõlale lahenduste otsimisel olnud arusaamatult loid. Haridusminister Mailis Reps arvas teemat Delfile kommenteerides, et lihtne lahendus oleks kahe lähestikuse kooli jõudude ühendamine, aga tegi selle kohe ise maha põhjendusega, et õpetaja jaoks tähendaks see teinekord väga pika vahemaa läbimist.

Kas haridusjuhid ministeeriumis ja omavalitsustes ei ole tõesti tulnud selle peale, et maakoolide sulgemine õpetajate puuduse tõttu tähendaks pika vahemaa läbimist kümnetele lastele? Esmajärjekorras tuleks õpetajatele mitmes koolis õpetamine mugavaks ja motiveerivaks teha, ja alles siis, kui sellest asja ei saa, kaaluda kooli kokku tõmbamist. Üks lihtne viis täiskoormust soovivaid õpetajaid mitmes koolis töötama motiveerida on kompenseerida nende sõidukulud. Või miks mitte lubada mitmes koolis töötaval õpetajal tegutseda töövõtulepingu alusel, ettevõtjana, kui ta seda soovib?