Juhtkiri: Erakondade valimisprogrammid on lubadustelt suured, aga katteallikatelt väiksed
Rõivas ütles raporti avaldamisele pühendatud pressikonverentsil, et Eesti valitsus on OECD-ga ühel meelel: tööjõumaksud vajavad alandamist ja selle nimel ka tegutsetakse. Tõsi on, et tänavusest aastast tööjõu maksukoormus natuke vähenes. Ja Reformierakonna valimisprogrammis seisab lubadus vähendada keskmist palka teeniva inimese tööjõumakse aastas 756 euro võrra. Paraku on see lubadus kaetud väga umbmäärase lausejupiga, et „tööjõumaksude langetamine loob eeldused uueks majanduskasvuks”.
OECD soovitab palju konkreetsemat katteallikat: kinnisvara suuremat maksustamist. Samuti soovitatakse energiamaksude ühtlustamist (s.t suurendamist) CO2 emissioonist lähtudes. Juba ammu on soovitatud kaaluda ka CO2 emissioonist ja mootori võimsusest sõltuva automaksu kehtestamist.
Ent nii kinnisvara kui ka autod on pühadused, mida populaarsust ihkaval poliitikul on ohtlik suuremalt maksustada. Eelmises valimistsüklis kinnisvara maksustamist IRL-i initsiatiivil hoopis vähendati. Ja autode suurema maksustamise ümber käiakse nagu ümber palava pudru – püütakse seda teha kaude ja silmatorkamatult, aga seegi lööb kired lõõmama. Selle eest, et Eestis pole tööjõumaksusid rohkem ja kiiremini alandatud, peaksid paljud valijad süüdistama ka iseennast.
Majandusuuringud on näidanud, et maksukoormuse osaline nihutamine tööjõult kinnisvara peale kiirendab majanduskasvu. OECD hinnangul laiendaks kõrgem kinnisvaramaks ka maksubaasi, sest paljud välismaal tööl käivad inimesed maksavad tööjõumaksusid välismaal. Parem maksustatud kinnisvara jõukamaks muutuvas Eestis kui maksust vabastatud kinnisvara stagneeruvas Eestis – kas pole nii? OECD on pragmaatilise lähenemisega, mitte ideoloogiliselt laetud organisatsioon, mille soovitusi valitsus ei peaks eirama, kui selleks asjalikke põhjendusi pole.