Olgu peale, teatud piirini võib seda kannatada – kas on olemas mõni poliitik, kes sellist kalendri kingitust oma valimiskampaania huvides ära ei prooviks kasutada? Aga Savisaarel, nagu sageli, ei ole ka selle ürituse puhul mõõdutunnet. Hea ettekäände linna rahakraanide avamiseks on Savisaarele jätnud ka ta vastased, kes on leppinud Eesti taasiseseisvumisaja sündmuste lahterdamisega „meie-teie” põhimõttel. Nõnda saabki Savisaar kuulutada: „Me ootasime kaua, kas, millal ja kuidas vabariigi valitsus otsustab tähistada Rahvarinde 25. aastapäeva. Me ei saanud mingeid märke, et seda kavatsetakse teha.”

Tehakse film, korraldatakse Eestit läbiv kontserdituur, avatakse Vabaduse väljakul praeguse Ahhaa keskuse ruumides Rahvarinde muuseum…

Rahvarinde muuseumi kohta saab juba üht-teist öelda, kahjuks mitte positiivset. Sellepärast, et muuseum hakkab asuma kohas, kus praegu tegutseb teaduskeskuse Ahhaa Tallinna filiaal – Vabaduse väljaku tunnelis. Nii palju sündsustunnet Savisaarel siiski on, et teaduse populariseerijaid ei trügita Tallinna kesklinnast, noortele hästi ligipääsetavast kohast täielikult välja. Umbes 600 ruutmeetril 900-ruutmeetrisest pinnast, mis aprillini on Ahhaa keskuse käsutuses, avatakse 1. juunil Energia Avastuskeskuse teadusnäitused. Rahvarinde muuseum, niisiis, saab umbes kolmandiku sealsest pinnast.

Ahhaa keskus ütleb viisakalt, et linn neid välja ei puksinud. Väljapuksimisena asi paraku paistab – linn oli valmis lepingut aasta jagu pikendama, kuid Ahhaa keskusele sobimatutel tingimustel, mistõttu keskus otsustas lepingu lõpetada. Ahhaa keskuse külastajatel, keda on olnud palju, on igatahes alust etteheideteks, sest asemele tulev teaduskeskus on ju surutud kolmandiku võrra väiksemale pinnale.

Me ei taha öelda, et Rahvarinne ei vääri muuseumi. Me tahame öelda, et seda ei tohi teha populaarse ja noortes teadushuvi tekitamiseks vajaliku keskuse arvel. Savisaarel oleks õige otsida Rahvarinde muuseumile teine koht.