JUHTKIRI | Moosised maksulubadused, mis tegelikult ei toimi

Valimiste-eelne aeg on moosiste maksulubaduste aeg. Aga tõmmake parem pidurit, poliitikud, enne kui lubate inimestele „rohkem raha kätte jätta” või muid maksualaseid heategusid teha. Sel nädalal avaldati Eesti elanike maksutahte uuring, mille maksu- ja tolliamet tellis Kantar-Emorilt, ning Eesti maksupoliitika analüüs mõttekojalt Praxis. Need tõendavad, et halvasti läbi mõeldud maksumuudatustega saab hõlpsasti teha rohkem kahju kui kasu.

Maksutahteuuringus deklareeris küll 92% Eesti inimesi poliitkorrektselt, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohus. Konkreetsemad küsimused paljastasid, et nad ei täida seda kohust sugugi nii üksmeelselt igas olukorras. Näiteks „ümbrikupreemiat” deklareeriksid ainult pooled inimesed ja neistki viiendik ei deklareeriks kogu summat.

Poliitikutel tasub tähele panna, et mida vähem on inimene valitsuse või riigi pakutavate teenustega rahul, seda vähem ta maksude maksmata jätmise pärast südant valutab. Parema riigijuhtimise ja paremate teenuste kaudu on suur potentsiaal maksulaekumisi parandada. Tervelt iga kolmas Eesti elanik, kes ei usalda Eesti valitsust, ei tunneks end halvasti maksude maksmisest kõrvale hiilides. Valitsust usaldavate elanike seas on selliseid ainult 8%.

Poliitikud, mõelge enne ägedate maksulubaduste väljakäimist, kas need päriselt ka ühiskonnas mõnd probleemi lahendavad. Tihti ei lahenda.

Usaldamatust repressiivselt lahendama tõtates lõikaksid poliitikud endale näppu, sest sotsiaalsete rühmade kaupa arvestades kõige nõudlikumad maksumaksjad on ühtlasi ka kõige mobiilsemad – üliõpilased ja ettevõtjad. Vihastad nad välja, jääd maksumaksjaist hoopis ilma. Selle asemel tasuks kõrva taha panna, et umbes iga teine Eesti elanik nõustuks enda väitel maksma natuke rohkem makse, kui ta oleks kindel, et raha kasutatakse tema jaoks olulistel eesmärkidel.

Küllap korraldas praegune valitsus oma maksude muutmise tulevärgi siiski parimate kavatsustega. Ent millegipärast arvab ainult iga kolmas Eesti elanik, et viimasel ajal on Eesti maksusüsteem muutunud õiglasemaks. Selle väitega ei nõustu iga teine elanik. Ilmselt on põhjus tendentsis, mille hiljuti võttis väga tabavalt kokku rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov: „Kõige suurem probleem on poliitikute seksikad lubadused, kus meie ülesandeks jääb otsida probleemi, millele see lahendus sobiks.”