Juhtkiri: mure tagatiste pärast
Ukraina kriis ja riigi osade annekteerimine tõi 2014.aasta kevadeks Eestisse, Lätisse ja Leedusse senise nelja õhuturbelennuki asemel märksa suurema NATO liitlaste sõjalise kohaloleku. Kolme riiki jäi pikemalt paiknema 16 liitlaste hävitajat. Ent nüüd edastab Briti ajaleht The Guardian NATO teabeohvitseri öeldut, et sügisest kavatsetakse siinsete lennukite hulka poole võrra vähendada. Ka kaheksa lennukit vastavat ülesande suurusele.
Eesti kaitseministeerium kinnitab, et neil sellist teavet pole, ja alati on võimalik, et ka lääne kvaliteetajakirjanduses eksitakse. Ometi on silmatorkav, et nimekasse Briti väljaandesse ilmus niisugune info. Küsimusi on praegu rohkem kui vastuseid ja Eestil tasub siinkohal valvas olla.
Sõjalises mõttes on NATO liitlaste üksuste kohalolek nii või teisiti sümboolne. Täiemahulise agressiooni korral oleksid siinsed liitlasüksused märguanne: olete sõjas NATO riikidega, sealhulgas USA-ga. Kuid sümbolite väärtust ei saa alahinnata. Maaväeüksuste kohalolek on kahtlemata mõjusam heidutusvahend kui lihtsalt NATO viienda artikli meeldetuletamine. Külma sõja aastatel oli liitlasüksuste viibimine Lääne-Berliinis samuti sõjalises mõttes pigem sümboolne. Ent sellest sümbolist piisas Varssavi pakti riikide ja Nõukogude Liidu jaoks, et mitte kunagi riskida Lääne-Berliini ülevõtmisega.
Eesti peab endiselt tegutsema tõsiseltvõetava liitlaste kohaloleku nimel ja samal ajal panustama ka korralikult esmase iseseisva kaitsevõime arendamisse, nagu arenguplaanid ette näevad.