Eesti kaitseministeerium kinnitab, et neil sellist teavet pole, ja alati on võimalik, et ka lääne kvaliteetajakirjanduses eksitakse. Ometi on silmatorkav, et nimekasse Briti väljaandesse ilmus niisugune info. Küsimusi on praegu rohkem kui vastuseid ja Eestil tasub siinkohal valvas olla.

Rohkem lennukeid tähendab rohkem heidutust, vähem lennukeid aga vähem.
Lennukite hulga vähendamine – kui The Guardianis kirjutatu tõesti tõele vastab – oleks Eesti jaoks üsna murettekitav märk, sest Venemaa õhujõudude aktiivsus on Läänemere kohal ja Balti riikide piiride lähistel üsna silmatorkav. NATO on olnud huvitatud heidutusest, aga vähem lennukeid tähendab ka vähem heidutust. Rohkem lennukeid tähendaks rohkem heidutust. Igasugune sõjaliste vahendite Balti riikide ja Venemaa piiril kõrvutamine teeb selgeks, et selle poolest on jõudude vahekord kogu Euroopa mõistes üks ebavõrdsemaid.

Sõjalises mõttes on NATO liitlaste üksuste kohalolek nii või teisiti sümboolne. Täiemahulise agressiooni korral oleksid siinsed liitlasüksused märguanne: olete sõjas NATO riikidega, sealhulgas USA-ga. Kuid sümbolite väärtust ei saa alahinnata. Maaväeüksuste kohalolek on kahtlemata mõjusam heidutusvahend kui lihtsalt NATO viienda artikli meeldetuletamine. Külma sõja aastatel oli liitlasüksuste viibimine Lääne-Berliinis samuti sõjalises mõttes pigem sümboolne. Ent sellest sümbolist piisas Varssavi pakti riikide ja Nõukogude Liidu jaoks, et mitte kunagi riskida Lääne-Berliini ülevõtmisega.

Eesti peab endiselt tegutsema tõsiseltvõetava liitlaste kohaloleku nimel ja samal ajal panustama ka korralikult esmase iseseisva kaitsevõime arendamisse, nagu arenguplaanid ette näevad.