Kõrghaljastust ei tohiks linnas nii kergekäeliselt maha võtta, kui on tehtud Haabersti ristmiku ehituse tõttu.

Puu vanusele rõhumisega on aktivistid mööda pannud ka selles mõttes, et linnavalitsuse üks vastuargumente on: selle puu eluiga saab nagunii varsti ümber. Aga mida noorem puu, seda rohkem on talle eluaastaid jäänud. Haabersti ristmiku laiendamise pooldajate jutu, et maha võetud puude asemele istutatakse tee äärde hulk uusi puid, nõrk koht on just tõsiasi, et need puud kasvavad suureks alles aastakümnete pärast. Vähemalt senikaua kujutab uus tee endast kõledat ja tolmust asfaldivälja. Haabersti ringristmiku liiklusprobleemidele lahendust ootavaid inimesi veenaks see argument rohkem kui jutt hingepuust, emapuust ja selle remmelgaga seotud kultuuripärandist.

Tulevasi tee-ehitusi silmas pidades tuleks remmelga taga näha ka metsa. Kõrghaljastust ei tohiks linnas nii kergekäeliselt maha võtta, kui on tehtud Haabersti ristmiku ehituse tõttu. Remmelgat kaitsvate aktivistide väitel lubab raieluba maha võtta 795 puud, kuid praeguseks on puid maha võetud juba üle 1200, pealegi tehti seda lindude pesitsusajal.

Mis remmelgasse puutub, siis sõnumite „Midagi ei saa enam muuta” asemel aitaks vastasseisu inetuks minemata lahendada vahest see, kui Tallinna linnavalitsus selgitaks, kui palju remmelga säästmine tee-ehitust kallimaks teeks või ajaliselt pikendaks.