Link kopeeritud!

JUHTKIRI | Noor, kiika kastist välja

 (5)
JUHTKIRI | Noor, kiika kastist välja
Shutterstock

„Kelleks ma tulevikus saan?” on noore jaoks üks põletavamaid küsimusi, vahel isegi nii tundlik, et kiputakse hirmust kokku jooksma, kohapeal tiirlema ja tegutsemist asjata edasi lükkama.

Eriti põletav on see küsimus neil, kel gümnaasium seljataga ning käes edasise töö ja õpingute valimise aeg.

Enamik kooli lõpetanud noori ei tea ilmselt pooltki erialadest, mida ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutsekoolides õpetatakse. Rääkimata nende tegelikust sisust või veel enam – tuleviku erialadest ja töökohtadest. Ka piiratakse end eelarvamustega, mis soosivad tihti n-ö lihtsaid ja ohutuid valikuid.

Kui palju on õpilasi, kes teavad, et rõivatööstus tähendab Eestis näiteks ka firmat, kus töötatakse välja nutikaid kaluririideid, mis suudavad saata rõivakandja uppumisohtu sattumisel elupäästva hädasignaali? Kui paljud noored on käinud seal või mõnes teises firmas rõivatehnoloogi ametiga tutvumas? Kuni rõivatööstus seostub meil peamiselt õmblejakutsega ja õmblejakutse omakorda soolise stereotüübiga – nii nagu muide paljud teisedki ametid –, on raske läbimurret saavutada.

EPL seisukoht | Noored, ärge kartke õppida inseneriks. Insenerioskused on vajalikud tulevikus pea igal erialal, teatriteadusest kokanduseni.

Eeltoodud näide on kõnekas ka sel põhjusel, et eilse Eesti Päevalehe vahendatud kutsekoja analüüsi kohaselt ongi Eestis enim puudus inseneridest. Veelgi enam, rõhutatakse, et tehnilised insenerioskused on tulevikus vajalikud pea igal erialal, teatriteadusest kokanduseni.

Samal teemal:

Sama oluline, kui viia end kurssi erialade ja ametite kirju maailmaga, on õppida tundma oma tugevaid külgi. Parim viis nende eesmärkide saavutamiseks on integreerida karjääriõpe kooliharidusse senisest jõulisemalt. Miks ei võiks karjääriõpetuse valikaine olla kohustuslik igas koolis? Milline õpetus võiks olla veel vajalikum? Laiahaardelisel karjääriõppel on aga mõte ainult siis, kui sellega kaasneb tegelik kokkupuude mitmesuguste töökohtade ja erialadega, mis kokkuvõttes aitab noortel kergemini jõuda nii insenerikutse kui ka teiste julgemate valikuteni.

Kõige juures ei tohi unustada, et töömaailm on muutunud. Inimene ei vali enam kooli lõpus karjääri kogu eluks. Mõni elukutse kaob, teine sünnib juurde, inimesed vahetavad paari aasta tagant ametit või koguni eriala. Kui soovime, et meie noored väljuksid dünaamilisest töömaailmast võitjana, peame õpetama neid eelkõige õppima.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare