Veel suurem potentsiaal paistab noorte tööhõive näitajatest. Eesti 15–24-aastaste tööhõive määr oli 2015. aastal 36%, mis on napilt kõrgem EL-i ja euroala keskmistest näitajatest, aga jääb selgelt alla näiteks Soome (41%), Rootsi (44%), Saksamaa (45%), Šveitsi (61%) ning veel mitme jõuka ja haritud rahvaga riikide näitajatele. Noori, kes on pildilt täiesti kadunud – kes ei tööta, õpi ega osale ka mõnel koolitusel –, võiks samuti veidi vähem olla, kui eeldada, et Eestis on saavutatav Saksamaa või Taani tase.

Tööharjumuse kujunemisele aitab kaasa, kui noor saab oma esimesed töökogemused enne 20. eluaastaid.

Väikse tööpuudusega, kuid muidu konkurentsivõimelise majandusega silma torkava Saksamaa edu üks saladusi on hästi toimiv kutseõppe- ja praktikasüsteem. Eesti tööandjate keskliidu hiljutine uuring näitas, et Eestis on mõne õppeasutusega koostöös õpipoisiõpet korraldanud 17% ettevõtteid. Seda ei ole palju, aga on hea, et ettevõtjad hakkavad mõistma, et järelkasvusse aktiivse panustamiseta ei ole võimalik kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleemi lahendada. Õpipoisiõppe korraldamine paneb ettevõtte töötajatele lisakoormuse ja tuleb võtta risk, et koolitatud noor ettevõttesse siiski pidama ei jää. Aga paremat lahendust ju ka ei ole.

Peale selle on vaja, et asja saaks alaealiste töötingimuste regulatsiooni lihtsustamisest, millega sotsiaalministeerium kevadel tegelema hakkas. Praegu on see regulatsioon väga piirav, mistõttu on ettevõtjatel tülikas alaealisi tööle võtta. Tööharjumuse kujunemisele aga aitaks vägagi kaasa see, kui noor saaks oma esimesed töökogemused enne 20. eluaastaid.