Juhtkiri: Nõu Michalile ja Toobalile

Riigiprokuratuurilt dokumendi võltsimises ja musta raha vastuvõtmises kahtlustuse saanud Keskerakonna peasekretär Priit Toobal teatas eile, et on „valmis endale võtma kohe poliitilise vastutuse, kui seda teevad ka Kristen Michal ja Ken-Marti Vaher, astun tagasi, kui seda teevad ka valitsusparteilased”.

Keskerakonna fänn loeb sellest avaldusest ilmselt välja vanasõna „suured sulid sõidavad tõllas, väiksed sulid ripuvad võllas” moodi sõnumi, sest Michal, kelle ausus on ju ka tõesti tõsise kahtluse alla sattunud, ei ole seni valmis tagasi astuma. Michal on selleks oma sõnul valmis siis, kui „see on vajalik Eesti Vabariigi edasi toimimiseks”.

Kuid ei ole ka Toobal vähemalt oma ametikohtade järgi – partei peasekretär ja riigikogu liige – mingi prügikala. Mõlemal, nii Toobalil kui ka Michalil, oleks põhjust mõelda politoloogiaprofessor Rein Taagepera sõnade peale eilses Eesti Päevalehes: „Poliitikute lahkumised ei tulene sellest, mida nad on teinud või lubanud, vaid sellest, et nad katsuvad ülearu kinni mätsida.”

Ringkaitse asemel, mida muidu teineteisega opositsioonis olevad Toobal ja Michal praegu sisuliselt harrastavad, oleks mõlemal noorel mehel valida paremaid samme säilitamaks šanss saada tõsiselt võetavateks poliitikategelaseks tulevikus. Tagasiastumine olukorras, kus näiteks Michalile on seda soovitanud terve hulk politolooge ja muidu lugupeetud inimesi, oleks üks asi, kuigi praegu enam mitte eriti lööv.

Teine ja väga konstruktiivne samm oleks astuda ettepanekute taha, mille tänases lehes esitab erakondade rahastamise põhimõtete muutmiseks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu. Mõned Ojasalu ettepanekud on küllaltki radikaalsed, aga mõne võiks rakendada ilma suurema aruteluta. Pole näiteks normaalne, et erakondade kampaaniakulude aruanded pole võrreldavad erakondade raamatupidamislike aruannetega. Ojasalu juhitud komisjon on esitanud justiitsministeeriumile ettepanekuid aruandluse korrastamiseks, kuid ministeerium pole seni nende töösse võtmisega kiirustanud.

Siin on Michalile ju lausa kandikul kätte ulatatud võimalus demonstreerida, et tegelikult teda tõesti huvitab erakondade rahastamise läbipaistvamaks ja ausamaks muutmine. Kui muudatused kehtestada tänavu, peaksid erakonnad oma 2013. aasta kampaaniaaruanded esitama uue skeemi järgi ja tuleva aasta kohalike valimiste kampaaniate rahastamine oleks ehk juba veidi puhtam. Ja Toobal – kui Michal nimetatud käiku kiiresti ei tee, on temal võimalik esitada justiitsministrile arupärimine, miks hädavajalike muudatuste tegemine venib.