Juhtkiri: oleme merelinn või mitte?
Küsimus on vana, aga vastus pole ajaga selgemaks saanud. Helsingisse võivad ju laevad väljuda, aga meri, mis oli selle linna sünnipõhjus, jääb kuidagi kõrvaliseks või liigub suisa kaugemale.
Kalaranna (või Kalasadama) sulgemine taraga on üks näide, kuidas meri tallinlasest kaugemale jääb, aga mitte maakoore kerkimise, vaid inimeste otsuste tõttu. Kalarand on isetekkeline, aga nii on paljud head asjad siin elus – ju siis oli seda randa sinna vaja. Linnad ongi enamasti isetekkelised. Pro Kapital on aga otsustanud rõhutada, et see rannaala on nende eraomand ja parem oleks, kui kõrvalised inimesed sinna ei satuks.
Vaieldakse selle üle, kas tegemist on ranna või sadamaga. Kui nõustume, et kogu ala on sadam, annab kõrvalised sealt igati seaduspäraselt eemal hoida. Kui tegu on rannaga, tuleb tagada kallasraja läbipääs kümne meetri ulatuses.
Linn aga peaks tarastamisele vastu astuma ja jätma linnaelanikele võimaluse rannas käia. Tara saab puudutada ainult sadamaala, pole mingit põhjust sinna liivaranda sisse arvata. Eestis on niigi palju kallasraja nõude rikkumisi, mis vajavad reageeringut. Härrad ja prouad Põhja-Tallinna linnaosavalitsusest ja Tallinna linnavalitsusest, te tegutsete maksumaksjate raha eest ja seega on teil kohustus tegutseda nende huvides.