Kalaranna (või Kalasadama) sulgemine taraga on üks näide, kuidas meri tallinlasest kaugemale jääb, aga mitte maakoore kerkimise, vaid inimeste otsuste tõttu. Kalarand on isetekkeline, aga nii on paljud head asjad siin elus – ju siis oli seda randa sinna vaja. Linnad ongi enamasti isetekkelised. Pro Kapital on aga otsustanud rõhutada, et see rannaala on nende eraomand ja parem oleks, kui kõrvalised inimesed sinna ei satuks.

Vaieldakse selle üle, kas tegemist on ranna või sadamaga. Kui nõustume, et kogu ala on sadam, annab kõrvalised sealt igati seaduspäraselt eemal hoida. Kui tegu on rannaga, tuleb tagada kallasraja läbipääs kümne meetri ulatuses.

Kinnisvarafirmale Pro Kapital meeldib rõhutada, et tegemist on ennekõike sadamaalaga, mis sest, et sadam on seal ainult ühes osas. Võiks küsida, mis sadamafirma see Pro Kapital üldse on.
Eestis on niigi palju kallasraja nõude rikkumisi, mis vajavad reageeringut.
Linna asi oleks lähtuda avalikust huvist, leides sellele mõistliku kompromissi ettevõtja huvidega. Aga avalikes huvides on ligipääsetavus merele, otse kesklinnas asuvad rannavõimalused, mis muudaksid Kalamaja piirkonna veelgi väärtuslikumaks keskkonnaks. Muide, sedasorti avalik huvi teha piirkonnast veelgi meeldivam ja võimalusterohkem kant pole tingimata eraomaniku huvide vastane. Pigem kasvab Pro Kapitali varade väärtus piirkonna väärtustumise tõttu veelgi. Ja õigupoolest, miks ei võiks ettevõte ranna olemasolust tekkivaid võimalusi oma ärihuvide hüvanguks ära kasutada? Kus käivad inimesed, seal on ka teenimisvõimalused.

Linn aga peaks tarastamisele vastu astuma ja jätma linnaelanikele võimaluse rannas käia. Tara saab puudutada ainult sadamaala, pole mingit põhjust sinna liivaranda sisse arvata. Eestis on niigi palju kallasraja nõude rikkumisi, mis vajavad reageeringut. Härrad ja prouad Põhja-Tallinna linnaosavalitsusest ja Tallinna linnavalitsusest, te tegutsete maksumaksjate raha eest ja seega on teil kohustus tegutseda nende huvides.