Kormoranid pakkusid kirjutamisainest järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Nii ka nüüd.

Kirutakse sedasama kalaaplust, mis toonagi. Lisaks on linnu vastaste leeris käisest võtta varukaart: kormoranide keskkonnavaenulik tegevus number kaks ehk hulgaliselt söövitavaid väljaheiteid. Kui parvetäis linde oma kohalolekuga mõnd merelaidu austab, kaob sellelt taimestik. Kormorane on lihtsalt liiga palju. Kokkuvõttes peab kõikvõimas inimene loodusele appi tulema ja paigastloksunud tasakaalu uuesti õigeks saama. Paljude sündimata lindude elu hinnaga. Munade hävitamisega.

Kuna kormoranide populatsioon ületab Eestis kordades ja kordades liigi kestvuseks vajaliku, on südant kõvaks tehes lahendus muidugi loogiline. Ent samas: mõte lindude massilisest tapmisest looduses on igal juhul julm. Eriti siis, kui tuletada hetkeks meelde lähimineviku sündmused. Kevade hakul vaatasid eestlased pisarsilmi, kuidas Nõva ranna õlilaigus siplesid abitud veelinnud. Neid oli vaja päästa. Igal juhul oli. Praegu näeb plaan ette kormoranide munade katmist õliga ja hapnikuta jäänud loode lämbub. Seekord ei tee inimene linnu aitamiseks midagi.

Kui keskkonnas tasakaal paigast läheb, jääb see rõhuva hoiatusena me südametunnistusele.