Teiseks, juba enne seda, kui erakonna uuesti võimule viima pidav Kaja Kallas Reformierakonna juhiks saab, hakkas murenema usk tema võimesse erakonda juhtida (valitsusest rääkimata). Kuigi Kallas soovis oma paati saada kõiki erakonna ja fraktsiooni liikmeid, seisab ta nüüd lõhkise küna ees. Kuidas teisiti iseloomustada olukorda, kus erakonna riigikogu fraktsioon jagunes peaaegu pooleks küsimuses, kes esitada riigikogu aseesimehe kandidaadiks?

Juba enne seda, kui Kaja Kallas Reformierakonna juhiks saab, hakkas murenema usk tema võimesse juhtida erakonda, valitsusest rääkimata.

Formaalselt tähendab kahe kandidaadi olemasolu demokraatiat. Esmajoones oli praegu siiski tegemist vanade vaenuleeride tüliga, kuhu ka Kaja Kallas ennast tõmmata laskis. Kalle Laanet, kes võitis hääletuse aseesimehe kandidaadi kohale napilt, ilmus ju mängu järsku ja ootamatult. Pevkurit ei ülendanud see, kuidas ta Kallaselt aseesimehe kohta endale nurus, aga Reformierakonda ei ülenda see, kuidas osa ta juhttegelasi Pevkurile kätte maksta püüab. Viimastel kohalikel valimistel tõi Pevkur Tallinnas erakonnale Taavi Rõivase järel suuruselt teise häältesaagi, ta edestas nii Kristen Michalit kui ka Keit Pentus-Rosimannust.

See, et Pevkuri peedistamise niiditõmbajateks peetakse Michalit ja Pentus-Rosimannust, on Reformierakonna kolmas probleem. Esimese nimi seostub paljudele valijatele valge kampsuni ja rahakilekottidega, teise mainet jääb pikaks ajaks rikkuma Autorollo afäär. Ei Kaja Kallasele, kes 14. aprillil eeldatavasti erakonna esimeheks valitakse, ega erakonnale laiemalt tule kasuks arvamus, et erakonnas on jäme ots jälle nende inimeste käes.