Halb uudis on see, et kogu pagulasteemal on väljastpoolt pealepandud sunduse mekk ja jutt vabatahtlikust vastuvõtmisest mõjub ebasiiralt. Kus see vabatahtlikkus siis seni olnud on? Eesti kaitseväe afgaanist tõlgi Omari puhul ei räägitud sellest, et tuleks tema elu säästa, vaid mainiti, et ta on samasuguses seisus kui paljud teised hädalised tema kodumaal.

Nüüd on käes olukord, kus Eesti peab aitama Euroopa liitlaste koormat leevendada. See ilmselgelt ongi kaasalöömise peamine põhjendus.
Hajutamise asemel oleks mõistlik paigutada pagulasi sinna, kus on töökohti.

On selgunud, et Eestis leidub terve hulk firmasid, kes tõepoolest sooviksid endale pagulaste hulgast töökäsi värvata. On ju pagulaste puhul teada, et neil pole võõras kohas sissetulekut ega rakendust, seega on nendeni suhteliselt lihtne jõua. Jah, võib tõesti juhtuda, et iga siia sattunu ei leia samasugust tööd nagu oma kodumaal, kuid samuti läks ka Eesti paadipõgenikel.

Oluline on, et Eesti suudaks pagulasi vastu võttes tuua siia ennekõike neid, kellel on paremad võimalused siin lõimuda ja hakkama saada. Peame ise olema oma senisest debatist realistlikumad – mõte pagulasi hajutada on mitmelt poolt läbi käinud, kuid ennekõike peaksid pagulased sattuma sinna, kus tööd leidub. Vastasel juhul paigutame nad kuhugi, kus nad rakendust ei leia, ja anname põhjust nurinaks, et pagulased ei tee midagi.