Juhtkiri: Paks kõht ja olümpia
Kuid tunnustava enesepatsutamisega ei maksaks siiski liiale minna. Rahva tasemel on liikuvuse, sportlikkuse ja ka tervislikkuse seis sant ja mis veel olulisem – sandim kui enne. Eestlasel on viimane aeg hakata ise enda kangelaseks, mitte lasta kellelgi teisel olla enda eest liikuv, terve ja sportlik.
Eesti tervise arengu instituudi 2010. aasta uuring osutab, et rasvunuid ja ülekaalulisi oli 35–44-aastaste meeste hulgas ligi viiendik rohkem kui 1994. või 1998. aastal. Kui võtta noorem eagrupp, 16–24-aastased mehed, siis nende hulgas oli ülekaalulisi ja rasvunuid nüüd veerandi jagu või isegi kuni kaks korda rohkem. Oluliselt on suurenenud nende hulk, kelle päev pakub väga vähest füüsilist pingutust. 16–24-aastastest meestest 45,8% ütles, et liigub väga vähe, ja 21,3% ütles, et teeb kergeid kehalisi pingutusi. Jutu rõhk on meestel, sest neid puudutab vähene aktiivsus ja kaalutõus rohkem kui naisi.
Tippspordi peale mõeldes võiks tekkida küsimus, kuidas suudab selline ühiskond tulevikus anda sportlasi. Kuid veelgi olulisem on, kuidas inimesed suudavad endale igapäevatasemel tagada terve ja hea elu. Muutume heaoluühiskonna nägu juba enne, kui heaolu päriselt pärale jõuab.
„Arstina olen tähele pannud, et kui seni kahel jalal hakkama saanu hakkab autoinimeseks, kaasneb sellega kuue kuu jooksul umbes kümnekilogrammine kaalutõus,” kirjutas viis aastat tagasi Eesti Päevalehes meestearst Margus Punab. „Tavaliselt ei oska inimene väiksema energiakulu puhul oma toitumisharjumusi vajalikul määral muuta. Kahjuks ei aita piisavalt ka asendustegevus: jõusaal ja ujula.” Paraku pole need sõnad kaotanud päevakajalisust ka praegu.
Jah, rahvaspordiüritused hõlmavad üha rohkemaid inimesi. Massispordiüritustel osalejate arv kasvab isegi kuni kümmekond protsenti aastas. Kuid isegi kõige suurematel üritustel osalejaid on vaid üle 10 000, mis on Eesti elanikkonnast tervikuna kõigest väike osa. Pealegi käib eri rahvaspordiüritustel suuresti üks ja sama seltskond, uusi tulijaid küll on, aga nende osakaal kogurahvastikust pole suur. Vahel paar korda trennis käimine ei asenda iga- päevast liikumist – füüsilist tööd ja jalutamist, mis on tervise garandid. Autostumine tähendab seda, et enese suhtes tuleb olla üha valvsam. Kas istume autosse või hakkame jala poe poole astuma, võib olla elu ja surma küsimus.
