Juhtkiri: Palgaga udutamine
(…) Ma ei pea siin silmas Mari-Liis Lille. Oma väites keskmise kultuuriinimese palgast ta ilmselgelt lihtsalt eksis,” teatas paari nädala eest kultuuriminister Rein Lang. Näitleja Lill, kellel kultuuriinimese palk iga kuu arvele tiksub, oli loomeliitude pleenumi mälestusüritusel viidanud, et Eesti olukord ei vasta põhiseaduse eesmärkidele. Nimelt väitis ta, et keskmine kultuuritöötaja teenib Eesti keskmisest palgast kolmandiku võrra vähem.
Lang vastas: „Keskmine kultuuritöötaja ei teeni täna kolmandiku võrra vähem kui
keskmine palgasaaja üldiselt. Ta teenib 95% keskmisest palgast.” Minister möönis, et keskmine ei peegelda tegelikku elu ja on neid, kes teenivad väga näruselt.
Tegelikult oli Langi vastus ilmselgelt liiga hoogne ja võib kahtlustada ka soovi inimesi eksitada. Viidata valedele ja propagandameister Goebbelsile on ilmselge udutamine olukorras, kus see arv esindab ainult ministeeriumi haldusala töötajaid ja sealgi üksnes neid, kellel on kõrgharidus.
Suure osa tegelikke kultuuritöötajaid ajab jutt „95% keskmisest palgast” üksnes vihale. Omavalitsuste alluvuses olevad muuseumid ja raamatukogud ju sellesse arvestusse ei lähe. Seal on sageli viie-kuuesaja eurosed palgad. Kas nemad polegi kultuuritöötajad? Järvamaa keskraamatukogus teenib vanem raamatukoguhoidja 540-eurost ja osakonnajuhataja 634-eurost brutopalka. Aasta hakul kinni pandud Tartumaa muuseumis (see oli küll riikliku juhtimisega) teenisid kõrgharidusega töötajad samuti umbes 500-eurost brutopalka. Nagu selgus, peeti sedagi maksta liiga paljuks.
Millegipärast ei taha Lang tegelikkust näha, vaid soovib pigem raporteerida, et tema sfäär astub jõudsalt progressi teed. 95% suurustest palkadest rääkides tõendab ta just seda, mida terve eelmine aasta üleriigiliste meeleavaldustega mõista anti: võim ei taha mõista, millest talle räägitakse – ei taha mõista kellegi teise olukorda. Ta eelistab leida ikka mõne kasvõi kõige moonutatuma argumendi, mis aitaks kinnitada: kõik on korras, probleemi pole. Kui aga diagnostika on ühe ja sama tegevusala eri otstes nii erinev, siis on raske loota lahendusi. Probleemi lahendamine algab ju selle tunnistamisest.
