Juhtkiri: palgavaese päästerõngad

Kelle asi on vedada inimene välja palgavaesusest – olukorrast, kus tööd on ja palka makstakse, aga nii vähe, et sellega ei tule toime?

Nüüdiseestilik vastus sellele küsimusele on enamasti „riik”. Suur osa viimast valimiskampaaniat keerles ju ümber küsimuse, kuidas poliitikud hakkavad suurendama madalapalgaliste sissetulekut.

Tulemus: IRL-i madalapalgaliste maksutagasimakse idee on teel seaduseks. Eeldatavasti saab 2017. aastal tagasimakse umbes 100 000 inimest, kelle 2016. aasta deklareeritud brutotuluks kujuneb vähem kui 7782 eurot. Paljudele saab sellest otsekui 13.–14. kuupalk, sest „õigesse” tuluvahemikku jäädes võib riigilt tagasi saada üle 700 euro. Sellist palgatoetust on kahtlemata tore saada ja ebavõrdsust vähendav mõju on tagasimaksel samuti. Aga kahtlemata hakatakse seda maksusoodustust ka kuritarvitama ja uus kord võib motiveerida madala palga lõksu jääma. Kindlasti ei saa tagasimaksest võluvitsa, mis palgavaesuse probleemi lahendab.

Veidi eneseabivõtteid on hea täiendus muidu üsna riigisõltlaslikuks muutunud mentaliteedile.

Teine „suur idee”, mis selles vallas ringleb, on alampalga (tänavu 390 eurot) hoogne tõstmine, et tööandjatel poleks muud valikut, kui kas otsida võimalus suuremat palka maksta või minna pankrotti või põranda alla. Alampalga tasemest, mille puhul teostuksid pigem kaks viimast varianti, õnneks enam ei räägita. Praegu käivatel läbirääkimistel pakuvad tööandjad 2016. aastaks 417- ja 2017. aastaks 448-eurost alampalka, ametiühingud nõuavad vastavalt 488 ja 609 eurot. Igasugusest tõusust on veidi abi, aga isegi 609 eurot pole tase, mille edukas kehtestamine palgavaesuse päevakorrast maha võtaks.

Kui toetustest, maksusoodustustest ja palgatõusust, mida riik ja tööandjad reaalselt pakkuda saavad, on vähe, siis kust otsida muid pääseteid? Eilne Eesti Ekspress kirjutas Eestis esimesi samme tegevast anonüümsete alateenijate liikumisest, mis on sündinud Ameerikas. Ameerikalikud eneseabivõtted ei pruugi kõigile sobida, aga anonüümsete alateenijate üldine filosoofia on küll väärt täiendus eestlaste üsna riigisõltlaslikuks muutunud mentaliteedile. Anonüümsed alateenijad räägivad: alateenimine võib tuleneda paljudest asjadest, sealhulgas oma annete alahindamisest, edasiviivate riskide mittevõtmisest, tulevikuks mittevalmistumisest, eesmärkide ja unistuste hülgamisest, allaandmisest.