Juhtkiri: paljastavad pilkenimed
Soome juhtiv päevaleht Helsingin Sanomat küsis märtsikuu lisanumbris oma lugejatelt, kuidas nad lõunanaabreid eestlasi kõnekeeles nimetavad. Sellest veel tormi ei tõusnud. Meediatorm nii siin- kui ka sealpool Soome lahte puhkes siis, kui ajaleht avaldas aprillikuu lisas ülevaate saadetud nimedest – neid olevat olnud sadu – ja pani neist 30 internetihääletusele, et selgitada välja, milline pilkenimi sobiks eestlastele kõige paremini. Eesti president säutsus Twitteris: „Ma olen sõnatu!” Sotsiaalmeedias vaieldi tuliselt, kuidas muidu soliidse Soome ajalehe ettevõtmisse suhtuda. Polnud vähe neid, kes pidasid küsitlust vihaõhutamiseks ja stigmatiseerimiseks. Helsingin Sanomat võttis seepeale eestlasi solvanud küsitluse maha ja peatoimetaja Kaius Niemi palus vabandust.
Kas Helsingin Sanomate aktsioon, mis pidi kulmineeruma maikuus parima hüüdnime väljahõikamisega, oli nii kõrgetasemelist tähelepanu ja hukkamõistu väärt? Hea maitse piiri ületas Soome ajaleht sellega, et korraldas internetihääletuse eestlastele parima pilkenime valimiseks. Üks asi on lihtsalt kajastada, millised hüüdnimed on käibel, hoopis teine aga stereotüüpide levikule hoogsalt kaasa aidata. Valikus oli ka halvatähenduslikke hüüdnimesid, näiteks vorolaiset sõnast voro ehk varas, mida kõigile eestlastele laiendada on isegi sõpradevahelise aasimise korras solvav. Hea, et ajaleht otsustas küsitluse lõpetada ja vabandust paluda.
Samal ajal oleks kahju, kui juhtunu ehmataks ära rahvuste ja vähemusrühmade kohta käivat folkloori koguvad inimesed. Helsingin Sanomate kogutud eestlaste hüüdnimed on tegelikult ju huvitav info, mis näitab, millega me soomlastele meelde oleme jäänud. Ega need nimetused ja suhtumised olemata oleks, kui Helsingit Sanomat neid ei oleks kogunud. Mõne meie kohta Soomes käibele läinud hüüdnime pärast võiksid häbeneda või punastada eestlased, mõne kasutusele võtmise pärast peaksid piinlikkust tundma soomlased. Aga on ka hüüdnimesid, mis on küllalt heatahtlikud, et nende peale mitte ärrituda.
Ebameeldivatest ja solvavatest hüüdnimedest lahti saamiseks ei ole poliitkorrektsusele apelleerimine alati parim võimalus. Pigem õnnestub need päriselt välja juurida enesekindluse ja solvangutest üle olemisega. Mõtlemisainet, kuidas olla teineteisele parem ja meeldivam naaber, andis Helsingin Sanomate küsitlus igatahes mõlemale rahvale.
