JUHTKIRI | Palju õnne, saja-aastane Eesti riik!

Kahe päeva pärast soovime õnne juubilarile, kellega koos oleme kasvanud kogu elu. Mõnedki mäletavad veel aega enne sõda ja okupatsiooni. Teised kasvasid üles võõrvõimu all ja kogesid joovastust vabadusest. Me kõik tunneme iga päev, mida tähendab enese eest vastutada ja luua omaenese riiki. Riiki, mis kasvab koos meiega.

Ajahambast räsitud sümboolne Pika Hermanni torn on meie ajalugu. Me näeme, kui habras on rahvas, kelle najal Eestimaa püsib. Kui kergesti suudavad ajaloosündmused meid rappida. Ja kui oluline on sellepärast rahvana püsima jäämiseks teha kõik, et ise mitte hääbuda.

Sada aastat oleme vintskena vastu pidanud. Pole mingit põhjust karta, et järgmised sada aastat tuleksid raskemad. Ülehomme, kui kogu Eesti pidutseb, kannavad Eesti Päevaleht ja Delfi kogu melu veebis üle. Kuulame presidendi kõnet, vaatame paraadi, vahendame kommentaare ning tunneme rõõmu koos teiega. Seniks aga: hakkame sättima!