Paraku jääb riigi saadetud üleskutsete palett arusaamatult kirjuks. Sõnumitele, mis kutsuvad inimesi enda tervise eest hoolitsema ja kontrollis käima, sekundeerivad teised, mis manitsevad arste ilmaasjata mitte tülitama. Ka riigikontroll märkis oma nädalataguses auditis, et inimesed pöörduvad liiga kergekäeliselt perearstide asemel erakorralise meditsiini osakondade poole. Kerge on sellest välja lugeda manitsust: „Ärge parem üldse arsti tüüdake.” Lihtne on jõuda ka tõdemuseni, et just nii EMO-de koormus suurenebki.

Inimestele ei tohi mõista anda, et arsti poole pöördumine tähendab tüütamist. Heal juhul pöördub tagasi saadetu nõia poole, halvemal sureb.

Inimene ei saa sageli ise aru, kui tõsine (või vähetõsine) ta olukord on. Sageli ei saa sellest aru ka esmatasandi meedikud – lugusid, kus kiirabi keeldub haiglasse viimast tõeliselt eluohtlikus seisundis patsienti, võivad rääkida kahjuks liiga paljud. Kuidas saab üldse kellelegi öelda, et ta ei püüaks endale abi otsida parimal viisil?

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut räägib mitmest uuenduslikust lahendusest, mis peagi kasutusele võetakse. Üks suurepäraseid leiutisi, perearsti infoliin saab varsti hakata väljastama ka isikustatud tervisenõuandeid. Peagi käivitub ehk viimaks ka eriarstide digiregistratuur, millest on unistatud peaaegu sama kaua, kui vana on Eesti e-riik.

Tasuks loota. Igasugune tagasiside on parem kui „pole võimalik” või „ärge meid tülitage”. Kõige suuremaid varje sünnitab teadmatus. Miks inimesed tarvitavad nõiajooke nagu MMS? Kindlasti mitte sellepärast, et nad oma tervisest ei hooli. Pigem on neile liiga valusalt mõista antud: „Meilt abi ei saa.”