Juhtkiri: Paremat toitu ja vähem
Selline küsimus kõlab provotseerivalt riigis, kus keskmisel leibkonnal kulub toidule niigi tervelt 27% sissetulekust. Maksab ju 250-grammine purk angersäga poes ligikaudu kuus eurot. Sellegipoolest on hea, et Eesti toiduainetööstuse liit seda konkurssi järjekindlalt – 1994. aastast alates – korraldab, sest konkurss innustab tootjaid tootearendusega tegelema. Auhinnatud toiduainete seas leidub neidki, mida ka iga päev tarbida jaksab.
Eesti parim toiduaine pole ainus märk, mida nüüdsel ajal toidupakenditelt leida võib, on veel Tunnustatud Maitse, Tunnustatud Eesti Maitse, Aus Kaup, Eestis Kasvatatud, Mahemärk, Öko, Loodussõbralik Toode, Eesti lipumärk… Peale selle veel mitmesugused toiduainete koostise ja toime kohta käivad märgid: kiudaineterikas toit, gluteenivaba toode, laktoosivaba toode, ei ole kasutatud säilitusaineid jne.
Mõneti ajab märkide rohkus tarbijat segadusse. Näiteks lipumärk tähendab küll seda, et toode on valmistatud Eestis, kuid valmistamiseks kasutatud tooraine võib pärineda mujalt. Kui tahate Eesti toorainest toodetud toodet, otsige märki Tunnustatud Eesti Maitse ja ärge ajage seda segi märgiga Tunnustatud Maitse, sest viimane lubab kasutada ükskõik kust pärinevat kõrgekvaliteedilist toorainet. Ja kuigi Eesti parima toiduaine konkurssi puudutavates sõnavõttudes jääb tihti kõlama sõna tervislikkus, on samal ajal tõsiasi see, et konkursi tingimuste kohaselt saavad hindajad tootele tervislikkuse eest anda ainult kuni kuus punkti koondhinde 60-st.
Üldiselt ei ole siiski vale öelda, et ostes kvaliteedi või tervislikkuse muljet loovate märkidega tooteid, ostate tõepoolest keskmisest kvaliteetsemat ja tervislikumat supermarketitoitu. Vaadates seda, kuidas Eestiski kasvab ülekaaluliste hulk ja suureneb ebatervisliku toitumisega seotud haiguste sagedus, on selge, et seda, mida sööme, tasub hoolikalt valida. Kilokalori hind tuleb tervislikuma toidu puhul tõesti kõrgem, aga ülekaalulisuse lokkamine viitab, et paljud inimesed ei vajagi nii palju kilokaloreid, kui praegu tarbivad. Siin on mõttekoht ligikaudu pooltele eestlastele, sest tervise arengu instituudi viimastel andmetel on ülekaalus 36% Eesti täiskasvanud meestest ja 26% naistest ning rasvunud 19% nii meestest kui ka naistest.
