JUHTKIRI | Partsi „porganditele” on hädasti vaja lisa
Ruumipuudus Elroni tipptunni ja nädalavahetuse rongides on jõudnud selleni, et mõnikord ei mahu inimesed enam seismagi, istumisest rääkimata. Kes on süüdi? Kes peab probleemi lahendama?
Loomulikult ei ole süüdi sõitjad, kes ronge ummistavad. Tänu neile sõidab Tallinna-Tartu ja teistel tiheda liiklusega maanteedel iga päev sadu autosid vähem, õhku paisatakse vähem saasteaineid ja kasu raudtee kiiremaks muutmisse tehtud investeeringutest on suurem. Juba praegusegi rongide sõidukiiruse puhul on tunda, kuidas need teevad Eesti inimeste jaoks n-ö väiksemaks – näiteks Tallinnast Ülemistelt Tartusse sõidab kõige kiirem ekspressrong 1 tund 46 minutit. Sõitjate hulga suurenemine näitab, et nad hindavad kõrgelt investeeringuid, mis riik on rongidesse ja raudteesse teinud. Loogiline oleks investeerimist jätkata, et rongisõitu eelistaks veelgi rohkem inimesi.
Elroni juhtkonnale selles küsimuses väga etteheitvalt otsa vaadata ei saa, sest nad on rongide juurdeostmise vajadusest omanikule – majandusministeeriumile – ammu rääkinud. Näiteks 2015. aasta kevadel rääkis ettevõtte tollane juht Andrus Ossip soovist osta Tallinna-Tartu liinile vähemalt kolm suuremat ja pikamaasõiduks mugavamat rongi. Kui toonane majandusminister Kristen Michal otsustanuks lisarongid osta, oleks mõni neist heal juhul praegu juba liinil. Paraku piirdus Michali toetav suhtumine sõnadega. Sõnadelt tegudeni minekut ei lihtsustanud samal aastal olnud Estonian Airi pankrot ja bussifirmade lobitöö rongiinvesteeringu vastu. 2016. aasta sügisel majandusministriks saanud Kadri „Tasuta” Simsonil olid juba hoopis muud prioriteedid ja tema ei ole lisarongide ostmist enne eilset isegi sõnades toetanud.
Simsoni ajal on riikliku transpordikorralduse läbimõtlematus saavutanud uue taseme. Selle asemel et transporti terviklikult arendada ja toetada, pillutakse raha sihitult siia-sinna. Üksnes maakondlikke bussiliine 100% doteerides tõmmatakse sõitjaid ära tasulistelt linnaliinidelt (eriti Ida-Virumaal), kommertsliinidelt ja kohati rongidest. Ühtaegu ehitatakse Rail Balticut ja renoveeritakse 20 miljoni euro eest Pärnu lennuvälja, kuigi Rail Balticuga jõuaks Pärnust Tallinna lennujaama 45 minutiga ja Riia lennujaama veidi üle tunniga.
Elronile lisarongide ostmiseks oleks täiesti võimalik raha leida, kui säärane raiskamine lõpetataks. Seda enam, et kogu ostusummat ei pea välja käima korraga. Ja uued kiirrongid, eriti Tallinna-Tartu liinil, oleks lootust muuta isetasuvaks, kui täituvus on hea ja piletihind pisut kõrgem.
