JUHTKIRI: Peaga vastu Wall Streeti
Nüüd on suurkorporatsioonide- ja kapitalismivastased meeleavaldused levinud tosinkonda USA linna. Toetusüritusi neile on hakanud tasapisi toimuma üle maailma. Vaevalt et säärast liidriteta kodanikuliikumise lumepalliefekti oodati. „Ükskord prahvatab vimm, mis kogunen’d salaja. Jaa-jaa-jaa!” oleks lühike seletus toimuvale.
Suure Peetri vastutustundetust ahnusest järjekordselt lõhki puhutud majandusmulli lappiv Väike Peeter kirgastus: ole sa kui tahes tubli, sulle jäävad alati ühise kooreastja põhjatilgad. Kui needki, sest kui Suurel Peetril koort ikka puudu jääb, võtab ta seda Väikese Peetri piskust. Kaua võib? Praegune protestilaine on Väikese Peetri nimeta ängi suunata väljendus. Meeleavaldajad on lihtsalt süsteemi kui sellise vastu. Kusagil on midagi lastud pikalt valesti minna – häid tagajärgi, härrased!
Väikesed Peetrid on ennegi mässanud. Näiteks Haitil, kus mõne tuhande valge istanduseomaniku võim kordi suurema neegerorjade massi üle lõppes 1791. aastal ülestõusuga. Või Prantsusmaal, kus võimust kaua ja hoolega eemal hoitud kodanlus lihtsalt keeldus 1789-ndal valitseva aadli ja kiriku head elu ning riigi pankrotti edaspidigi vaikides kinni maksmast. Kusjuures Haiti revolutsioon oli kantud Suure Prantsuse revolutsiooni vaimust. Aga Venemaa 1905-ndal? Seesama süsteemi kinnikiilumine. Vana moodi enam edasi ei saadud, kuid muutusi mõistlikul teel teha ei tahetud.
Püsiva põikpäisuse hind on alati lõpuks peast ilmajäämine. Näilised muudatused toovad lõpuks antiutoopia kõigile. On see ignorants või arrogants, mis sunnib valitsejaid-otsustajaid järjekindlalt revolutsioonieelset seisukorda esile kutsuma?
Eeldan, et talurahvaseaduste ja kauboikapitalismi meelepetete kadalipust läbi käinud eestlane suudab meeleavaldajate ängi ja suunatust pigem mõista kui hukka mõista. Meil on oma kodus antud kanda Väikese Peetri roll. Pole meilgi midagi laulda ega hõisata – sisuliselt oleme praegu paras Belgia Kongo, aga proovime käituda nagu suurustlev Reich. Ja näeme seejuures välja nagu mõne Aafrika diktaatori marssalimunder – paras Hiltoni hotelli uksehoidjale univormiks.
Midagi peab muutuma, kui meelt avaldatakse juba lihtsalt meeleheitest. Kuid kuni maailmatasandil valitsejad-otsustajad käituvad kui Suur Peeter, selmet vinduv majanduskriis sisuliste ümberkorraldustega lahendada, ei lähe midagi paremaks. Ja vasakule ka mitte. Aga muutusi on vaja ning kui muu ei aita, tuleb Väikesel Peetril nende nimel peaga vastu Wall Streeti joosta. „Müür püsib veel sada aastat,” kinnitas ka Saksa DV juht Erich Honecker 1989-nda suvel. Eks ta ole.
