Juhtkiri: peenhäälestamise tulemused RKAS-is

Kuus aastat, 2007–2013, arendas meie praegune peaminister Taavi Rõivas oma juhtimisoskusi nõukogu esimehena Riigi Kinnisvara AS-is, mille tulemuslikkuse kohta andis riigikontroll eile hävitava hinnangu.

Põhjust kurjalt otsa vaadata on just nimelt RKAS-i nõukogule ja valitsusse kuulunud poliitikutele, mitte ettevõtte tegevjuhtkonnale, sest finantstulemuste poolest läheb RKAS-il ju hästi. Teenitakse kasumit, puhaskasumi marginaal oli mullu 18,5%. Ja riigikontroll kirjutab auditis, et RKAS-i tegevus on seaduslik. Ent RKAS-i ei loodud ju pelgalt selleks, et oleks juures üks riigifirma ja selle nõukogu, kuhu erakonnad saavad oma inimesi istutada.

2001. aastal riigi kinnisvarareformi alustades räägiti mastaabisäästust ja kinnisvara haldamise professionaalsuse kasvust. RKAS-i ülesandeks jäi ka mittevajaliku vara müümine või rendile andmine. Samuti pidi reform looma võimaluse võtta riigi kinnisvara korrastamiseks RKAS-i kaudu laenu nii, et see riigi võlakoormuse arvestuses ei kajastu. See kaval plaan leidis küll otsa, kui Eurostat 2008. aastal otsustas, et ka RKAS-i tuleb käsitleda valitsussektori osana. Kuid muudki lubatud kasud on suures osas saamata jäänud.