Juhtkiri: pilves äratuskell kaitseväes

Selleks et pikka aega varjus olnud probleem end kogu oma alastuses näitaks, on mõnikord vaja üht jõulist äratust.

Kaitseväes tehti narkokontroll, millega leiti 200 kontrollitud noormehe hulgast ligi 40%-il narkootiliste ainete tarvitamise tunnuseid.

Hulk on muljetavaldav. Varem on uimastite kasutamine ja armee ületanud üheskoos meediakünnist siis, kui kontrollis on põrunud lootustandvad noorsportlased. Aga ühe rühma kontroll pole kunagi andnud põhjust karta, et juba ligi pooled noored tarbivad mõnuaineid, mille potentsiaalsest ohtlikkusest kõneleb sama palju asjalikke hinnanguid, kui on ülistavaid müüte.

Ilmselgelt saavad tänapäeva noored uimastid kätte märksa lihtsamini kui põlvkond või kaks tagasi. Olgu selle põhjus avatumad piirid, kogemuste otsingud riikides, kus kergeid meelemürke saab legaalselt, või narkomaffia müügivõtted. Aga kuna tegemist on uue nähtusega, pole meil niisuguseid taustateadmisi kui teisele poole raudset eesriiet jäänud lääneriikides.

Eesti psühhiaatrid kinnitavad, et enamik esmase psühhoosiga noori on tarvitanud liiga palju kanepit.

Tõsi, politseinikke koolitatakse ja õpetajaid samuti, aga kui paljud meist oskavad ära tunda, et koolilaps on keelatud ainet proovinud? Kardetavasti on paljudes õppeasutustes õhtuse koolipeo ajal kahtlustäratava õpilase kontroll ikka veel klassikaline „Hinga näkku!”. Sest alkohol on ainus meelemürk, mille toimet ja millega toimetulemist tunnevad kõik põlvkonnad.

Kaitseväes valdavalt kanepi tarvitamise tunnustega vahele jäänud noormehed pakuvad tõsise mõttekoha. Täiskasvanuks saamine ja armeele eelnenud ärasaatmispeod polnud paljude jaoks ilmselt esimene kord uimastiga kokku puutuda. Alkoholi kohta rõhutavad arstid, et mida varem alustada, seda suurema tõenäosusega tekib sõltuvus. Uimastitega võib asi olla märksa hullem. Näiteks Eesti psühhiaatrid kinnitavad, et enamik nende juurde esmase psühhoosiga sattunud noori on tarvitanud liiga palju kanepit.

Kanepi dekriminaliseerimise küsimus võib pooldajad ja vastased kahte lehte ajada, kuid jätab enamiku täiskasvanuid külmaks. See küsimus lihtsalt ei puuduta neid. Noored tuleks aga kõigest, mis uimastab, kaugel eemal hoida. Lihtsad keelud siin ei mõju. Narkootikumid on ju niikuinii kõigile keelatud ja tegelikult ei tohiks noored ka viina saada. Ent uimastijäljed veres ja relvad käes on hirmutav kombinatsioon, milleni ei tahaks jõuda.