Juhtkiri: Pinge kasvab ilmaasjata
Popimate elektrimüüjate – nagu kõigile teatud-tuntud Eesti Energia – kontorid on juba ülerahvastatud ja mine tea, võib-olla löövad viimastel päevadel ülekoormuse all vankuma ka internetiteenindused.
Näiteks võrdlusportaali elektrihind.ee esimene soovitus on valida „elektrimüüja kindlasti enne 10. detsembrit, kuna valimata jätmise korral hakkad elektrienergiat saama üldteenuse raames, mis on ligi 10% kallim”. Üldteenuse hind arvutatakse eelneva kuu keskmise börsihinna järgi, millele lisatakse müügimarginaal. Kuna huvipuudus paketi valimise vastu viitab, et klient pole eriti hinnatundlik, siis võib karta küll, et parimat võimalikku hinda üldteenuse raames ei saa.
Kuid tõsiasi on ka see, et konkreetsele tarbijale parimat võimalikku hinda polegi nii lihtne kindlaks teha. Esiteks on andmed, mis väiketarbija, kui tal pole just kaugloetavat arvestit (enamikul veel ei ole), saab oma elektritarbimise kohta Eleringi andmelaost, tegelikult ligikaudsed: tema tarbimine tundide lõikes on arvutatud võrguettevõtja tüüpkoormusgraafiku alusel. Teiseks, keegi ei suuda täpselt prognoosida tuleviku börsihinda. Näiteks Eesti Energiale truuks jäävate tarbijate lemmikpakett Kindel kujuneb paljudele klientidele tõenäoliselt pisut kallimaks, kui oleks mõni börsihinnaga pakett, aga absoluutse kindlusega seda väita ei saa – sõltub sellest, mis elektribörsil ees seisab.
Paljud tarbijad-teerajajad on pärast pakettide uurimist ja „personaalsete” pakkumistega tutvumist jõudnud turu avamise ümber käivat ažiotaaži arvestades mõneti ootamatule järeldusele, et pole suurt vahet, kellelt ja kuidas elektrit ostad. Isegi elektrikütte puhul võib konkureerivate pakkumiste vahe olla lõppkokkuvõttes kõigest mõnikümmend senti kuus.
Veidi aega tasub pakettide uurimiseks siiski kulutada: kuutasu, ettemakse, paberarve lisatasu, lepingu pikkus. Neid tähelepanuta jättes võite saada oma vajaduste jaoks liiga paindumatu või mõttetute lisakuludega lepingu. Mis veel tähtsam: hinnavahesid aitab väiksena hoida just see, et n-ö aktivist-tarbijad hindu hoolikalt võrdlevad.
Ent 10. detsembrile pole mõtet dramaatilist tähendust anda, reaktsioon „oh jumal, meil on elektrileping veel sõlmimata, mis nüüd saab!?” on liiga äge. Kui enne 10. detsembrit ei ole tõesti aega lepingut sõlmida, pole viga – saab ka hiljem, võimalik rahaline kaotus on väiketarbija puhul tühine.
