Juhtkiri: Põhjamaa jõudis Ilveseni
ETV saate „Pealtnägija” refereeritud materjalidest seda veel üheselt ei selgu. Krediitkaardi kasutamises pole iseenesest midagi väära, küsimus on pigem, kas see oli alati eesmärgipärane. Kuid enamikus mainitud kuludes ei tundunud midagi kohatut olevat. See, et mõne õhtusöögi või lõuna hind on kõrge ja hotellituba Davosi majandusfoorumil kallis, on pigem loomulik. Seal kogunevad maailma rikkad ja mõjukad. Selleks et alati odavaimat varianti otsida, tuleb ohverdada aega, mugavusi, kontakte ja loovutada seeläbi võimalusi teiste riikide esindajatega suhelda. Diplomaatia on kahtlemata kallis, kuid veelgi kallim oleks elada ilma selleta. Ja kui lennufirma kaotab presidendi pagasi, siis mis teha – tuleb osta uued riided.
Ometigi ei peaks me käega rehmama ja alati mis tahes kulutused heaks kiitma. Avaliku raha kasutamise reeglid on ranged ja Eesti riik on näidanud, et näiteks omavalitsusjuhid saavad iga kõrvalekalde eest ka suhteliselt väikeste summade puhul kõrvetada. Reeglid on reeglid. Rootsis pidi minister riigi krediitkaardiga sukkpükste ostmise eest ametist tagasi astuma ning seda näidet on meil pidevalt korratud kui märki põhjamaisest aususest, punktuaalsusest ja korruptsioonivastasusest. Ja Ilves ise on siinmail olnud põhjamaise mentaliteedi üks tulisemaid apostleid, seega on üsna loomulik, et talt eeldatakse tema enda „pühakirja” järgi elamist.
Kuid küsimusi tekitab see, et krediitkaardikulud on peaministri bürooga võrreldes tõesti suured, aastate jooksul mitmekordistuvad, ja lõpuks pole see ju ainus koht, kust saab kulusid katta. Peale selle on presidendil ju esinduskulud. Ja kahtlemata on küsitav, kuidas seostub Eesti riigi esindamisega spaamassaaž või kas eraldi jõusaaliarve on samuti esindamise osa. Nimekirjas on ka New Yorgis toimunud kontsert, mille puhul polnud eesmärk ilmselt ühegi välismaalasega kohtumine. Küsitavate kulude puhul on ju alati võimalik neid muude ridade pealt tasuda. Kas näiteks Edgar Savisaare puhul oleks massaažiarvesse sama mõistvalt suhtutud? Mõnigi omavalitsusjuht on pidanud summasid tagasi maksma, mis sest, et ka nemad esindasid.
Ilvesel on keerukam nüüdsele tähelepanule vastu seista, sest Ärma talu juhtum on tema mainet tugevasti kahjustanud. Ja tema meeskond on küsimustele vastanud väga pika hambaga. Aga huvi tundmine on osa sellestsamast Põhjamaast, kuhu me tema enda juhtimisel jõudma pidime.
