Juhtkiri: põhjamaalased, kes ei jaksa suusatada
Äsjasel Otepää MK-etapil jõudis Eesti murdmaasuusatamine uue teetähiseni: meie naissuusatajad jäid alla ka Aafrika väikeriigi Togo esindajale. Tõsi küll, kõnealune Togo suusataja on elanud suurema osa elust Prantsuse Alpides ja noorteklassis võistelnud Prantsusmaa eest, aga see on väike lohutus. Märke sellest, et Eesti suusatamine ükskord jälle suureks saab, ei ole endiselt. Neljapäeval Lahtis algavalt MM-ilt ei saa suur optimistki loota rohkemat kui 30. koha piirimaile jäävat kohta.
„Ja mis siis?” võib selle jutu peale küsida inimene, keda aastaid kestnud hala Eesti suusatajate kehvade tulemuste pärast tüütab. Otepääl toimus MK-etapp ikkagi ja tõi kohale ka publikut hoolimata sellest, et omade kõrgetele kohtadele jõudmist polnud loota. Suusatamise MM-i kohalikus televisioonis näitamise pikk traditsioon jätkub ja ka suusatamine kui rahvaspordiala püsib lumevaeste talvede kiuste ikka elus. Omi suusatippe meil praegu küll ei ole, kuid kas on üldse põhjust oodata, et 1,3 miljoni elanikuga väikeriik suudab neid pidevalt toota?
On ikka küll. Arvestades ressurssi ja tähelepanu, mida murdmaasuusatamine tänu Andrus Veerpalu, Jaak Mae ja Kristina Šmigun-Vähi saavutustele tükk aega sai, võiks Eestis küll olla üles ehitatud süsteem, mis suudab pidevalt mõned MK-etappidel esikolmekümnesse sõitvad suusatajad üles kasvatada. Praegused viienda ja kuuenda kümne kohad ei ole end põhjamaaks pidava maa väärilised. Umbes samal tasemel sõidavad ka näiteks Läti ja Leedu üksikud suusatajad, kuigi meie lõunanaabritel pole kunagi olnud suure suusariigi ambitsiooni ega sama suuri suusatraditsioone.
Suusaliidu ja hulka tippsuusatajaid ühendava Team Haanja pingelised suhted ei lihtsusta heade tulemuste saavutamist. Aga tüli juured peituvad siiski suusatajate viimaste aastate krooniliselt halbades tulemustes, mitte vastupidi. Tõtt öelda on huvitav, et meie vanemad esisuusatajad üldse leiavad motivatsiooni profisportlasena edasi ponnistada – tulemusi, mille üle nad ise (rääkimata publikust) rõõmu saaksid tunda, ei ole ammu näidatud. Samal ajal ei saa Otepää MK-etapi tulemuste valguses ka üheselt soovitada, et vanemad tegijad tuleb vägisi erru saata ja vabaneva ressursiga rohkem noori sõitjaid toetada. Otepää MK oli noorematele suusatajatele hea võimalus Aivar Rehemaale, Karel Tammjärvele ja Algo Kärbile koht kätte näidata, aga noored ei suutnud seda.