Juhtkiri: põhjendatud taandumine

Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumine pärast ringkonnakohtu otsust Autorollo juhtumis oli ainuõige samm. Uus välisminister saab tulla ja Eestit praeguses raskes rahvusvahelises seisus juhtida ilma segava taagata.

Pisut rohkem kui aasta tagasi, mullu kevadel, heitsime meie ja paljud teised Keit Pentus-Rosimannusele ette, et ta on oma isa pankrotti lastud transpordiettevõtte Autorollo teemal salatsev ja ebaveenev. Ütlesime, et tähtsa poliitiku „tuima panemine” tekitab inimestes tunde, et riigis valitseb topeltmoraal. Sel juhul ei suhtu kodanikud innukalt ka näiteks valitsuse üleskutsesse ausalt makse maksta.

Pentus-Rosimannus ei lasknud tollal ennast häirida. Ta jäi väite juurde, et polnud osaline oma isa ettevõtte nn saneerimises, mis tekitas võlausaldajatele mitusada tuhat eurot kahju. Poliitikas tükkis ta veelgi silmapaistvamale positsioonile, keskkonnaministrist välisministriks. Esialgu paistis, et ministril õnnestub skandaalist juriidiliselt puhtalt välja tulla, sest Harju maakohus ei rahuldanud mullu suvel tema vastu esitatud tsiviilhagi (küll aga rahuldati osalt hagi tema abikaasa Rain Rosimannuse vastu).

Välisminister on riigi esindaja, ministrite seas kahtlemata üks olulisemaid.

Ent Tallinna ringkonnakohtu teisipäevane otsus tegi vastutavaks ka Keidi. Temalt ja tema kaaslastelt mõisteti välja üle 164 000 euro. Mõistagi on tal nüüd õigus otsus riigikohtusse edasi kaevata, teda ei saa keelata rääkida „väga ebaõiglasest” ja „õiguslikult mõistmatust” otsusest. Isegi igirivaalist Keskerakonnas, mille poliitikutel on kohtus käimisega palju kogemusi, avaldati Pentus-Rosimannusele toetust. Jüri Ratase sõnul pole enne lõpliku kohtuotsuse jõustumist ühelgi kõrvaltvaatajal õige teha ennatlikke järeldusi.

Pentus-Rosimannuse lähedased (ringkonnakohtu otsuse järgi ka ta ise) on olnud segatud pankrotiprotsessi, mille puhul ei saa rääkida ainult halvast äriõnnest, sest kasutati Eesti ärikeskkonna häbiplekiks ja koormaks olevaid võtteid. Need nipid ei sobi kuidagi kokku Taavi Rõivase uue Põhjamaa kursiga. Pealegi on välisminister üks riigi esindajaid, ministrite seas üks olulisemaid. Ta ei saa lubada mainesse tumedaid varje, mis usaldusväärsust vähendavad. Ning ajal, kui Kreeka, Ukraina ja pagulased nõuavad nii palju tähelepanu, oleks ministri kohtuskäimisega kurnamine liig mis liig. Seega on parem, kui Eesti välissuhtlust juhib keegi teine. Urmas Paet, Anne Sulling, Kaja Kallas – kandidaate jätkub.