Pokémon Go hullutab kogu maailma viisil, millele on raske paralleeli leida. USA-s näiteks avas mängu täna umbes 3% elanikest. Nintendo – ettevõte, mis on Pokémonide frantsiisi ja mängu tootjafirma kaasomanik – aktsia hind tõusis nädalaga kahekordseks (eile tuli küll väike tagasilöök).

Innukas mängimine mõjutab otseselt inimeste päriselu. Peale füüsilise aktiivsuse suurendamise aitab mäng paljudel murda ka suhtlemisbarjääri. Kui üldjuhul kipub sotsiaalvõrgustikes suhtlemine näost näkku läbikäimist pigem vähendama, siis nüüd kohtuvad Pokémoni jahtivad inimesed ka päriselt. Leiavad uue armastuse või miks mitte ka äripartneri. Ehkki mängimine võib ühest küljest tööd segada, aitab see kolleegidel lähedasemaks saada. Mõni terapeut usub, et mängul võib olla positiivne mõju näiteks depressiooni puhul, sest suudab inimese vähemalt sohvalt püsti ajada.

Küllap seegi vaimustus lahtub. Aga 2016 läheb peale kõige koleda kindlasti ajalukku ka Pokémonide aastana.

Eks mängul ole ka teine pool. Ennastunustav mängimine viib inimesi olukordadesse, kus füüsiline reaalsus end karmilt meelde tuletab. On juhtunud, et kogunemiskohti kasutavad ära röövlid. Bosnias anti välja hoiatus, et inimesed ei läheks Pokémone otsima miiniväljadele.

Pääsu pole ka vandenõuteooriatest. Üks levinumaid väidab, et kogu info kasutajate tegevuse kohta läheb Ameerika luurele. Mängu tootjad kinnitavad küll, et mingeid andmeid ei koguta ega salvestata.

Samuti kostab kriitikat, et virtuaalreaalsus, mis otseselt midagi ei tooda, jaotab jälle maailma rikkusi ümber. Ehkki mäng on tasuta, saavad kasutajad pärisraha eest endale igasuguseid lisasid osta. Selleks kulutatud rahast umbes 30% jõuab digimaailma vägevate Apple’i ja Google’i kontole.

Küllap mõne aja pärast vaimustus lahtub. Ent 2016. aasta läheb peale kõige koleda kindlasti ajalukku ka aastana, mil inimeste meeli vallutasid Pokémonid.