Juhtkiri: presidendi valimine nõuab ümbersündi

Seitse päeva ehk 3. oktoobrini on riigikogulastel aega leida uus, riigikogu kahele kolmandikule vastuvõetav presidendikandidaat.

Seda on nii vähe, et ei jõua õieti esimese ringi ummikusse jooksmise põhjustesse süvenedagi, vaid peab palavikuliselt otsima inimesi, kes sobiksid ja tahaksid saada Eesti Vabariigi presidendiks.

See on järjekordne näide halvast riigijuhtimisest. Vajadus presidenti valida oli kõigile poliitikutele ammu teada, valimiste võitmiseks vajalikud häälte arvud samuti. Riigikogu valimisvoorude tulemuseta jäämise kohta võis veel öelda, et otsustamine valimiskogule anda on täiesti põhiseaduslik ja isegi demokraatlikum. Valimiste valimiskogus ebaõnnestumise kohta seda enam öelda ei saa. Erakondadel – eriti kurjalt tuleb vaadata Reformierakonna ja Keskerakonna poole – oli kuu aega oma kurssi korrigeerida, valijameestel olnuks võimalik rohkem kandidaate esitada... Seda ei tehtud ja nüüd olemegi seisus, millest Eesti põhiseadus ei räägi, sest selle koostajad ei osanud ettegi kujutada, et erakondadevahelised ja -sisesed intriigid võivad kasvada nii suureks, et nurjavad presidendi valimise.