Link kopeeritud!

Juhtkiri: presidendile oma ametikodu

 (69)
Liberty suvemõis Vabaõhumuuseumis
Liberty suvemõis VabaõhumuuseumisFoto: Vallo Kruuser

Alles kaks ja pool aastat tagasi usuti Riigi Kinnisvara AS-is, et presidendi ametikodu valmimisest lahutab meid ainult poolteist aastat. See pidi valmis saama mullu.

Ametikodu on pooldanud erinevad valitsused, seda on kunagi soovinud juba peaminister Andrus Ansip. Samuti on oma toetust ühemõtteliselt kinnitanud praegune valitsusjuht Jüri Ratas. Päris põhjalikult on ametikodu loomise kasuks argumenteerinud ka endine presidendi kantselei ülem Siim Raie. Nimekiri on muljetavaldav. Kuid see, kes puikleb, on president.

Riigipea Kersti Kaljulaid elab Nõmmel ja töötab Kadriorus. Tema kantselei on öelnud, et nemad praegu presidendile residentsi rajamist vajalikuks ei pea, pidades silmas Rocca al Maresse kavandatud Liberty mõisa renoveerimist selleks otstarbeks.

Kuidas siis nii? Kas tõesti peab valitsus tegutsema nagu Prantsuse kuningad, kes küüditasid paavstid Roomast Prantsusmaale nn Avignoni vangipõlve? Nõustuma peab nendega, kes osutavad, et lahendus peab olema tulevikku suunatud, mitte kohanema praeguse presidendi juba langetatud valikutega. Sest seisus kohustab ja presidendiseisusega kaasnevad peale võimaluste ka piirangud. Kes sellesse ametisse astub, annab suuresti ka nõusoleku, et kindlates valdkondades sekkutakse tema valikutesse.

Küsimus pole selles, kas kodanik Kersti Kaljulaid vajab residentsi. Eesti Vabariigi president vajab seda.

Praeguse olukorra jätkumise korral tekib hulk julgeolekuküsimusi, sest teadupärast on president turvatav isik. Teiseks, üsna sageli on ka tema külalised turvatavad isikud ja Eesti Vabariik vastutab oma külaliste julgeoleku eest. Ekspoliitik Rein Lang on osutanud, et kui mõni Lasnamäe korteris elav isik peaks presidendiks saama, tuleks ehk terve trepikoda tema julgeoleku tagamiseks tühjaks kolida. Seepärast on residentsi loomine hea mõte.

Teiseks, riigipea residents aitaks vähendada riigi raha kuritarvitamise kahtlusi, mis riigipeade eramute puhul teisteski riikides tekkima kipuvad. Endisele presidendile Toomas Hendrik Ilvesele kuuluva Ärma talu juhtum, kus võõrustati Eesti riigi külalisi, kasutades eraobjekti avalikes huvides, on üks selline näide, mis on kaasa toonud palju ebameeldivusi. Avaliku ja erarahakoti vahel selge piiri hoidmine on vajalik ettevaatusabinõu ning parem on mingit segast tsooni üldse mitte tekitada. President on ikkagi riikluse jõuline sümbol ja lubades seda sümbolit määrida, määrime paratamatult ka Eesti riiklust. Küsimus pole selles, kas kodanik Kersti Kaljulaid vajab residentsi. Eesti Vabariigi president vajab seda.

Varivalitsus